Sa oled siin

Jevgeni Ossinovski Euroopa Parlamendis: Euroopal tuleb kiiresti kohaneda majanduse ja tööturu muutustega

„Meie prioriteet on kaasav ja kestlik Euroopa, mis toetab tööjõu liikumist ja pakub kõigile oma elanikele võrdseid võimalusi. Tahame panustada innovatiivse ja digitaalse Euroopa arendamisse, seda kõigis valdkondades,“ ütles tervise- ja tööminister täna Brüsselis Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile (EMPL) ladusas inglise keeles peetud sisukas kõnes.

Jevgeni Ossinovski tutvustas kõnes Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise töövaldkonna peamisi teemasid ja eesmärke ning vastas parlamendiliikmete küsimustele. Läbivad teemad töövaldkonnas on töötajate vaba liikumine, võrdsed võimalused ning tööturu arengud.

Eesti eesistumise ajal on arutlusel Euroopa sotsiaalsammas, mis käsitleb inimeste 20 põhilist sotsiaalset õigust nagu võrdsed võimalused, ligipääs tööturule, õiglased töötingimused ja sotsiaalne kaitse. „Pikaajaline majandusedu eeldab kogu Euroopas suuremat tähelepanu võrdsete võimaluste ja adekvaatse sotsiaalse kaitse tagamisele. Muutuv tööturg ja digitehnoloogia areng eeldavad suuremat rõhku Euroopa Liidu sotsiaalsele mõõtmele ning meil on hea meel olla selle teedrajava algatuse eestvedaja järgmise poole aasta jooksul,“ rääkis Ossinovski.

Eesti plaan on jõuda samba heakskiitmiseni Euroopa Liidu Nõukogu, Parlamendi ja Komisjoni poolt teise poolaasta jooksul.

Ühe olulise teemana käsitleb Eesti eesistujana ka lähetatud töötajaid puudutava tööõiguse kaasajastamist. „Tahame eesistumise ajal jõuda ka kokkuleppele, kuidas tagada ühelt poolt lähetatud töötajate õigused ning teisalt ka ettevõtete vabaduse pakkuda oma teenuseid Euroopa Liidu ühisel turul.“

Lähetatud töötajate direktiivi muutmises soovitakse kokkuleppele jõuda oktoobris toimuval töö- ja sotsiaalministrite nõukogul. Peamine muudatus puudutab töötasu määrasid, millele lähetatud töötajatel on õigus. Eelnõu järgi peab tasu hõlmama mitte ainult töötasu miinimummäära nagu praegu, vaid ka muid töötasu osi, näiteks preemiaid.

Eesti eesistumise ajal alustatakse ka esimesi arutelusid Euroopa Komisjoni pakutud töö- ja pereelu direktiivi üle. „Me peame tagama tööturul kõigile võrdsed võimalused. Meetmed, mis soodustavad hoolduskoormuse jagamist kahe vanema vahel, on võrdselt olulised, et anda naistele paremad võimalused tööelus ja meestele pereelus osalemiseks,“ sõnas tervise- ja tööminister 

Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööministrid kohtuvad 19. ja 20. juulil Tallinnas, et arutada töö ja pereelu ühitamise teemat. 13. ja 14. septembril arutatakse Tallinnas toimuval kõrgetasemelisel tulevikutöö konverentsil „The Future of Work: Making It e-Easy“ uute töövormidega seotud küsimusi.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva on 11.–13. juulini töövisiidil Brüsselis, kus vastasid Euroopa Parlamendi saadikute küsimustele Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise sotsiaal-, töö- ja tervisepoliitika kohta.

Veel uudiseid samal teemal

„Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Pildi autor Ann Vaida
07.11.2018|Sotsiaalministeerium

Tööandjaid oodatakse kandideerima peresõbraliku tööandja märgise programmi

Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvooru. Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks.

„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
24.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uus seire: omavalitsused aitavad tööturult ja haridusest eemale jäänud noori

Üle Eesti toimus noortegarantii tugisüsteemi teine seire ning 39 kohalikku omavalitsust alustavad võimalike abivajavate noortega ühenduse võtmist. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge 16-26-aastastele noortele, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.