Sa oled siin

Kaia Iva Euroopa Parlamendis: Euroopas peab iga inimene olema oluline

„Sotsiaalvaldkonnas peame tagama, et Euroopa suudaks ka edaspidi olla kaasav ja kõiki elanikke arvestav ühine liit, mis baseerub ühistel väärtustel – ja kus iga inimene on oluline,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva täna Brüsselis Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile (EMPL) kaunis eesti keeles peetud sisukas kõnes.

Kaia Iva tutvustas kõnes Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise sotsiaalvaldkonna peamisi teemasid ja eesmärke ning vastas parlamendiliikmete küsimustele. Läbivad teemad sotsiaalvaldkonnas on inimeste vaba liikumine ja kaasav ühiskond.

„Inimeste vaba liikumise toetamine on Eesti jaoks üks prioriteetidest. Ühest riigist teise elama või tööle asumisel peavad inimesed saama toetuda oma välja teenitud õigusele saada vajadusel erinevaid sotsiaaltoetusi ja –hüvitisi,“ ütles Iva. „Tahame jõuda kokkuleppele kaasajastatud reeglites, mis tagavad võrdse kohtlemise inimeste ligipääsul toetustele; täpsustavad, millise riigi õigus kehtib piiriülestes olukordades; ning lahendavad pikaajalise hoolduse eest tasumise ja riikide vahel perehüvitiste maksmise küsimused.“

Ühe olulise eelnõuna käsitleb Eesti eesistujana sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse kaasajastamist. Piiriülest sotsiaaltoetuste ja –hüvitiste maksmist käsitlevas õigusaktis on muutmisel kokku viis teemat (lisaks eelnevalt mainitutele ka töötushüvitised), millest neljas soovib Eesti oma eesistumise ajal jõuda liikmesriikide vahel kokkuleppele.

Teise olulise teemana on Eesti eesistumise ajal kõne all puuetega inimeste ligipääsetavus toodetele ja teenustele. „Euroopa ei saa olla tõeliselt kaasav, kui me ei suuda kaitsta kõigi huve olenemata nende erinevustest. Vananeva ühiskonna taustal on oluline võrdsete võimaluste tagamine reaalsete praktiliste lahendustega. Tehnoloogia, tooted ja teenused peavad olema kõigile kasutatavad ja kättesaadavad olenemata inimese erivajadusest,“ rääkis sotsiaalkaitseminister. 

Eesistumise ajal juhib Eesti kompromissi leidmist ligipääsetavuse direktiivi kohta, millega soovitakse ühelt poolt tagada puuetega inimestele paremad võimalused iseseisvaks toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks ning teisalt pidada silmas, et ettevõtjatele pandavad kohustused oleksid proportsionaalsed ja aitaksid edendada toodete ja teenuste vaba liikumist.

Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööministrid kohtuvad 19. ja 20. juulil Tallinnas, et arutada töö ja pereelu ühitamise teemat. Inimeste väärikale ja iseseisvale elamisele keskendub ka 12. ja 13. oktoobril Tallinnas korraldatav ekspertide tasandi konverents institutsioonipõhistelt teenustelt kogukonnateenustele üleminekust.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on 11.–13. juulini töövisiidil Brüsselis, kus vastasid Euroopa Parlamendi saadikute küsimustele Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise sotsiaal-, töö- ja tervisepoliitika kohta.

Veel uudiseid samal teemal

„Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Pildi autor Ann Vaida
07.11.2018|Sotsiaalministeerium

Tööandjaid oodatakse kandideerima peresõbraliku tööandja märgise programmi

Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvooru. Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks.

„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
24.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uus seire: omavalitsused aitavad tööturult ja haridusest eemale jäänud noori

Üle Eesti toimus noortegarantii tugisüsteemi teine seire ning 39 kohalikku omavalitsust alustavad võimalike abivajavate noortega ühenduse võtmist. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge 16-26-aastastele noortele, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.