Sa oled siin

Kaia Iva: Puudega inimesed peavad saama elada nii iseseisvat elu, kui igaüks ise vajab ja soovib

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütleb, et puudega inimesed, keda Eestis on üle 149 000, peavad saama elada nii iseseisvat elu, kui igaüks ise vajab ja soovib – ühiskonna roll on luua selleks võimalused.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütleb, et puudega inimesed, keda Eestis on üle 149 000, peavad saama elada nii iseseisvat elu, kui igaüks ise vajab ja soovib – ühiskonna roll on luua selleks võimalused.

3. detsembril tähistab maailm rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütleb, et puudega inimesed, keda Eestis on üle 149 000, peavad saama elada nii iseseisvat elu, kui igaüks ise vajab ja soovib – ühiskonna roll on luua selleks võimalused.

“Puudega inimene on inimene teiste seas, kes vajab samuti kõiki võimalusi, et elada nii aktiivset ja iseseisvat elu, kui ta seda ise soovib ja tervis võimaldab. Selle hoiaku küpsemine ühiskonnas on vajalik, et väärika ja ligipääsetava elu võimaldamine ei jääks meie endi praktiliste oskuste või julguse, hoiakute taha,“ ütles minister Kaia Iva. „Nii Eestis kui mujal maailmas kogeb suur hulk inimesi igapäevaselt, et neid ümbritsev keskkond on täis füüsilisi ja emotsionaalseid takistusi. Soovin, et erinevaid teenuseid ja tooteid pakkudes mõtleks igaüks meist ka sellele, et näiteks tarbetu trepiaste, puuduv koodirida IT lahendustes või lihtsalt hirm erineva ees ei saaks kellelegi takistuseks igapäevaelu tegemistes. Ka iga omavalitsusjuht peab esmajoones mõtlema sellele, kas tema inimestel on olemas vajalik sotsiaaltransport ja muud –teenused.“

Selleks, et selgitada välja, milliseid teenuseid ja tuge vajavad puuetega lapsi kasvatavad pered kõige rohkem, on Turu-uuringute AS tänavu küsitlenud enam kui 1600 perekonda. Põhjalik kaardistus valmib 2018. aasta esimeses pooles. “Puudega lapse kasvatamine on perele arvestatav lisakoormus nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka vaimselt. Riigi ja omavalitsuste ülesanne on pakkuda vajalikku tuge, et vältida pereliikmete läbipõlemist ning lähiajal valmiv põhjalik kaardistus annab teenuste arendamiseks väärtuslikku infot,” selgitas sotsiaalkaitseminister.

Senisest rohkem on riigil kavas pöörata tähelepanu omastehooldajatele, kelle koormus on väga suur ja valikuvõimalused sageli ahtad. Hoolduskoormuse vähendamisse panustab riik tuleval aastal täiendavalt neli miljonit eurot ning aastatel 2018­­-2021 kokku 16,4 miljonit eurot.

2018. aastal on kavas senistele erihoolekandeteenustele lisaks rahastada päeva- ja nädalahoidu suure hooldusvajadusega psüühika- või intellektihäirega inimestele ning parandada dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud abi kvaliteeti ja kättesaadavust. Samuti alustatakse hoolduskoordinatsiooni süsteemi arendamisega, mille tulemusena saavad inimesed oma lähedaste hooldamisel asjatundlikku nõu.

 

TAUST

  • 1. jaanuari 2017 seisuga kasvas Eestis enam kui 12 000 puudega last, kellest 732 on sügava puudega, 7164 raske puudega ja 5000 keskmise puudega.
  • 1. jaanuari 2017 seisuga elas Eestis kokku üle 149 000 puudega inimese.
  • Eesti tööjõu-uuringu andemetel on hoolduskoormus 30 000 naisel ja 17 000 mehel, kellest 6% ei tööta või töötavad osaajaga vajalike teenuste puudumise tõttu. Lisaks tööturult kõrvale jäämisele võivad need samad inimesed sattuda ka ise abivajajateks.
  • ÜRO eestvedamisel hakati rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistama alates 1992. aastast, et tõsta inimeste teadlikkust, parandada puuetega inimeste olukorda ja tagada neile võrdsed võimalused. 
  • 2017. aastal algatas sotsiaalministeerium kampaania „Ära põe“, milles erivajadustega inimesed ise jagasid Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades. Videosid näeb veebilehel www.tegijad.ee

 

 

Veel uudiseid samal teemal

„Toetuse eesmärk on motiveerida tööandjaid looma töökohti just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kus veel on kasutamata tööjõudu," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
20.09.2018|Sotsiaalministeerium

Riik hakkab toetama Ida- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele Ida-Virumaale ning Kagu-Eestisse uute töökohtade loomise toetuse tingimused. Eesmärk on aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule ja töötuse vähendamisele, toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

Kalle Killar
05.09.2018|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantslerina alustab tööd Kalle Killar

Ministrid Kaia Iva ja Riina Sikkut kinnitasid sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsleriks Kalle Killari, kes on 2015. aastast juhtinud strateegia ja eelarve osakonda. Killari sõnul on tema olulisim väljakutse asekantslerina muuta tervishoiu, sotsiaal- ja töövaldkonna e-teenused paremini koostoimivaks ning tulemuslikumaks.