Sa oled siin

Lätlased huvituvad Eesti töövõimereformist

Töövõimereformile sarnast uuendust kaaluva Läti kõrgetasemeline ametnike ja asjatundjate delegatsioon külastab täna ja homme Eestit, et tutvuda jaanuarist käivitunud uuendustega ning õppida Eesti reformikogemusest.

Kahepäevase seminari käigus tutvub Läti sotsiaalministeeriumi kantsleri juhitav 16-liikmeline delegatsioon töövõimereformi, töövõimetoetuste süsteemi, töövõime hindamise, puude tuvastamise ja toetuste süsteemiga, samuti vähenenud töövõimega inimestele pakutavate teenustega. Visiidi käigus külastavad lõunanaabrid lisaks sotsiaalministeeriumile töötukassat ja Astangu kutserehabilitatsiooni keskust ning tutvuvad sotsiaalkindlustusameti tegevusega.

Töövõimereformi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida töö ja tööl püsida ning arvestades inimeste isiklikku võimekust. See tähendab esmajoones senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist, töövõimetuspensioni asendumist töövõimetoetusega, tõhusamaid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning kokkuvõttes senisest paremat abi töö ja töötajate leidmisel. Töövõimesüsteemi haldamise võtab reformi käigus sotsiaalkindlustusametilt üle töötukassa.

Reform käivitub järk-järgult põhimõttel „teenused enne, hindamine pärast“. Praeguseks on käivitunud esimene järk ehk tänavu jaanuarist pakuvad töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet abivajajatele uutel alustel teenuseid. Teine järk käivitub 1. juulist, kui töötukassa hakkab hindama töövõimet ning maksma töövõimetoetust neile, kellel pole sotsiaalkindlustusamet kunagi töövõimetust tuvastanud või tegi seda viimati enne 2010. aastat (uued hinnatavad). Püsiva töövõimetusega inimesed pöörduvad aasta lõpuni jätkuvalt töövõimetuse korduvhindamisele sotsiaalkindlustusametisse. Kolmas järk käivitub 2017. aasta 1. jaanuaril, misjärel on oodatud töötukassasse töövõimet hindama ka praegused püsiva töövõimetusega inimesed (valdavalt töövõimetuspensionärid). Üleminek kestab 2021. aasta lõpuni.

10.03.2016

Veel uudiseid samal teemal

„Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal on endiselt paljud inimesed tööta. Soovime tööandjaid julgustada looma töökohti just nendesse piirkondadesse, kus on veel kasutamata tööjõudu,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
14.01.2019|Sotsiaalministeerium

Jaanuarist toetab riik Kirde- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

1. jaanuarist saavad Ida-Viru-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa tööandjad taotleda töötukassast piirkondlikku töökoha loomise toetust, et julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

„Töökeskkonnal, kus veedame suure osa päevast, on oluline mõju inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu peame hoolitsema selle eest, et töökeskkond oleks töötajate tervist hoidev,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
03.01.2019|Sotsiaalministeerium

Uuest aastast jõustusid muudatused töökeskkonna korralduses

Selle aasta jaanuarist jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Muudatustega kaasajastati töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.