Sa oled siin

Lätlased huvituvad Eesti töövõimereformist

Töövõimereformile sarnast uuendust kaaluva Läti kõrgetasemeline ametnike ja asjatundjate delegatsioon külastab täna ja homme Eestit, et tutvuda jaanuarist käivitunud uuendustega ning õppida Eesti reformikogemusest.

Kahepäevase seminari käigus tutvub Läti sotsiaalministeeriumi kantsleri juhitav 16-liikmeline delegatsioon töövõimereformi, töövõimetoetuste süsteemi, töövõime hindamise, puude tuvastamise ja toetuste süsteemiga, samuti vähenenud töövõimega inimestele pakutavate teenustega. Visiidi käigus külastavad lõunanaabrid lisaks sotsiaalministeeriumile töötukassat ja Astangu kutserehabilitatsiooni keskust ning tutvuvad sotsiaalkindlustusameti tegevusega.

Töövõimereformi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida töö ja tööl püsida ning arvestades inimeste isiklikku võimekust. See tähendab esmajoones senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist, töövõimetuspensioni asendumist töövõimetoetusega, tõhusamaid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning kokkuvõttes senisest paremat abi töö ja töötajate leidmisel. Töövõimesüsteemi haldamise võtab reformi käigus sotsiaalkindlustusametilt üle töötukassa.

Reform käivitub järk-järgult põhimõttel „teenused enne, hindamine pärast“. Praeguseks on käivitunud esimene järk ehk tänavu jaanuarist pakuvad töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet abivajajatele uutel alustel teenuseid. Teine järk käivitub 1. juulist, kui töötukassa hakkab hindama töövõimet ning maksma töövõimetoetust neile, kellel pole sotsiaalkindlustusamet kunagi töövõimetust tuvastanud või tegi seda viimati enne 2010. aastat (uued hinnatavad). Püsiva töövõimetusega inimesed pöörduvad aasta lõpuni jätkuvalt töövõimetuse korduvhindamisele sotsiaalkindlustusametisse. Kolmas järk käivitub 2017. aasta 1. jaanuaril, misjärel on oodatud töötukassasse töövõimet hindama ka praegused püsiva töövõimetusega inimesed (valdavalt töövõimetuspensionärid). Üleminek kestab 2021. aasta lõpuni.

10.03.2016

Veel uudiseid samal teemal

Praeguseks on turul 92 abivahendi ettevõtet kokku 494 teeninduspunktiga.
17.04.2018|Sotsiaalministeerium

Uus rahastamispõhimõte toob järgnevatel aastatel abivahendite hüvitamisse olulises mahus lisaraha

2019. ja 2020. aastal suunab riik abivahendite hüvitamiseks olulises mahus lisaraha, kasutades selleks ravimite kompenseerimisega sarnast eelarve planeerimist, lepiti kokku riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel.  Sellega tagatakse abivahendite kättesaadavus kõigile abivajajatele.

Eesti eakatele elanikele, kes vajavad hooldust väljaspool kodu, peab olema tagatud kvaliteetne ja turvaline üldhooldusteenus, leiti täna sotsiaalministeeriumis toimuval arutelul hooldekodude olukorrast ja edasistest tegevustest.
09.04.2018|Sotsiaalministeerium

Hooldekodude olukord võeti teravdatud tähelepanu alla

Eesti eakatele elanikele, kes vajavad hooldust väljaspool kodu, peab olema tagatud kvaliteetne ja turvaline üldhooldusteenus, leiti täna sotsiaalministeeriumis toimuval arutelul hooldekodude olukorrast ja edasistest tegevustest. Järelevalve tulemused näitavad, et parandamist vajavad nii hooldusplaanide ja raviskeemide olemasolu ning järgimine, ravimite käitlemine kui ka arstiabi tagamine hooldekodudes.