Sa oled siin

Minister Iva: ootused kohalikele omavalitsustele hoolekandelise abi korraldamisel on viimastel aastatel oluliselt suurenenud

"Ühinemisjärgsed uued kohalikud omavalitsused on tugevamad ja teadlikumad ning nende oskused ja võimalused teenuseid arendada ja erinevatest fondidest rahastust taotleda on paranenud. Toimivate ja jätkusuutlike hoolekande teenuste pakkumine on võimalik vaid riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöös.“ lisas Kaia Iva.
"Ühinemisjärgsed uued kohalikud omavalitsused on tugevamad ja teadlikumad ning nende oskused ja võimalused teenuseid arendada ja erinevatest fondidest rahastust taotleda on paranenud. Toimivate ja jätkusuutlike hoolekande teenuste pakkumine on võimalik vaid riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöös.“ lisas Kaia Iva.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rõhutas täna alanud linnade ja valdade päevadel kohalike omavalitsuse juhtidele, et sotsiaalvaldkonna arendamine ning inimeste heaolu tagamine peab olema kaasaegse kohaliku omavalitsuse esmaseid eesmärke.

„Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal, nad tunnevad oma piirkonna eluolu ja inimeste vajadusi kõige paremini ning oskavad seetõttu ka hätta sattunutele kõige kiiremini kvaliteetset ja asjakohast abi anda“ ütles minister. „Kohalike omavalitsuste esmatähtis ülesanne sotsiaalvaldkonnas on parandada oma piirkonna elanike iseseisvat toimetulekut ning ennetada toimetulekuraskuste süvenemist. Oleme kohalikele omavalitsustele andnud lisaülesandeid ning ka lisarahastust. Ühinemisjärgsed uued kohalikud omavalitsused on tugevamad ja teadlikumad ning nende oskused ja võimalused teenuseid arendada ja erinevatest fondidest rahastust taotleda on paranenud. Toimivate ja jätkusuutlike hoolekande teenuste pakkumine on võimalik vaid riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöös.“ lisas Kaia Iva.

Riik toetab kohalikke omavalitsusi koolituste, juhendmaterjalide, nõustava järelevalve, aga ka erinevate rahastamisvõimaluste pakkumisega.

2018. aastal saavad kohalikud omavalitsused kokku 33 miljonit eurot lisaraha tasandusfondist, mida on võimalik osaliselt kasutada ka hoolduskoormust leevendavate ning inimeste iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste pakkumiseks. Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja teenusepakkujatel võimalik kasutada Euroopa Struktuurifondide vahendeid näiteks sotsiaalteenuste arendamiseks ja pakkumiseks, uuenduslike sotsiaalteenuste väljatöötamiseks, lapsehoiukohtade loomiseks, erivajadustega inimeste kodude kohandamiseks. Lisaks toetab riik kohalikke omavalitsusi üldhooldekodude energiatõhusaks muutmisel, dementsetele klientidele teenusekohtade loomisel ja kompetentside suurendamisel.

Linnade ja Valdade Päevad toimuvad sel aastal juba 14. korda. Mess-konverentsi raames toimub kahel päeval arvukalt seminare, teematutvustusi  ja mitmeid diskussioone erinevatel aktuaalsetel teemadel. Lisaks sotsiaalkaitseministrile tutvustavad erinevates töötubades sotsiaalpoliitika eesmärke ja võimalusi ka sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, hoolekande osakonna juhtaja Häli Tarum, laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks ning tervisesüsteemide arendamise osakonna juhtaja Agris Koppel.

14.03.2018

 

Veel uudiseid samal teemal

„Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal on endiselt paljud inimesed tööta. Soovime tööandjaid julgustada looma töökohti just nendesse piirkondadesse, kus on veel kasutamata tööjõudu,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
14.01.2019|Sotsiaalministeerium

Jaanuarist toetab riik Kirde- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

1. jaanuarist saavad Ida-Viru-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa tööandjad taotleda töötukassast piirkondlikku töökoha loomise toetust, et julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

„Töökeskkonnal, kus veedame suure osa päevast, on oluline mõju inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu peame hoolitsema selle eest, et töökeskkond oleks töötajate tervist hoidev,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
03.01.2019|Sotsiaalministeerium

Uuest aastast jõustusid muudatused töökeskkonna korralduses

Selle aasta jaanuarist jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Muudatustega kaasajastati töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.