Sa oled siin

Minister Sikkut: meie tervishoiu tugevus on ühisel panusel põhinev rahastamine

minister
"„Olen veendunud, et meie ühisel rahastamisel põhinev tervishoiusüsteem on meie tugevus ja peame seda hoidma,“ ütles minister Riina Sikkut.

Täna toimunud Eesti Haiglate Liidu sügiskonverentsil rõhutas tervise- ja tööminister Riina Sikkut, et meie ühisel panusel põhinev tervishoiusüsteem on Eesti tervishoiu tugevus ja seda peab hoidma. Sikkut tõstatas aga küsimuse, kas tervishoiu rahastamine tuleks pikemas perspektiivis tööjõumaksudest lahti siduda.

Minister Riina Sikkuti sõnul peab nii riigi kui ka tervishoiusüsteemi keskmes olema küsimus – mida ootab ja vajab inimene. Seejuures ootavad inimesed tervishoiusüsteemilt tegelikult lihtsaid asju – õigel ajal, õiges kohas ja õige spetsialisti osutatud abi.

„Ravijärjekorrad, teenuste kättesaadavus on inimeste jaoks jätkuvalt probleem, mille lahendamisega peame ühiselt tegelema. See aga ei tähenda, et peaksime vaatama ümber tervishoiu toimimise aluspõhimõtteid,“ ütles Sikkut. „Olen veendunud, et meie ühisel rahastamisel põhinev tervishoiusüsteem on meie tugevus ja peame seda hoidma.“

Tervishoiukulud jagunevad väga ebaühtlaselt – 1% kindlustatutest kasutab ära ligi 30% kogu rahast ning pooled teenuste kasutajatest jagavad omavahel vaid 3% kulusid. Lisaks on need inimesed, kes aasta jooksul arstiabi ei kasuta. „Enamik meist jõuab ühel hetkel eluetappi, kus me vajame kallist arstiabi, osa meist sünnib selle vajadusega. Kas kujutame ette, et need kulud oleksid inimeste endi või nende lähedaste kanda,“ küsis Sikkut.

Minister kinnitas, et tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus on praegusele valitsusele oluline. Alates sellest aastast lisandub järk-järgult tervishoidu lisaraha, aastaks 2022 üle 300 miljoni. „See raha peab aitama saavutada paremaid tulemusi, lühendada ravijärjekordi ja pakkuda inimestele enamat, kuid see ei lahenda kõiki meie probleeme,“ ütles Sikkut. 

Ministri sõnul tuleks Eesti ühiskonnas arutleda selle üle, millistest katteallikatest tulevikus tervishoidu lisaraha leida. „On arutelu koht, kas vananeva elanikkonnaga riigis tervishoiu rahastamine tulekski hoopis tööjõumaksudest lahti siduda ja koguda raha mujalt kui vaid sotsiaalmaksu kaudu,“ ütles minister.

Veel uudiseid samal teemal

ravikindlustus
18.09.2018|Sotsiaalministeerium

Uuring: püsiva ravikindlustuseta inimeste arv on endiselt suur

Mõttekoja Praxis värske analüüsi järgi on Eestis kuni 120 000 tööealist inimest, kellel puudub püsiv ravikindlustus. Selliste inimeste arv on praegu viimase kümnendi väikseim, kuid OECD ja EL riikide keskmisega võrreldes endiselt suur. Valdav osa ravikindlustamata inimestest on katkendliku kindlustuskaitsega.

patsiendikindlustus
13.09.2018|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeeriumis koguneb patsiendikindlustuse töörühm

Sotsiaalministeeriumis koguneb täna huvirühmade esindajatest moodustatud patsiendikindlustuse töörühm, mille ülesanne on viia lõpuni patsiendiohutuse ja patsiendikindlustuse süsteemi loomiseks vajaliku eelnõudepaketi koostamine.