Sa oled siin

Pensionireformi eelnõu läks avalikule kooskõlastamisele

„Vananev rahvastik seab Eestis kogu ühiskonnale vastutusrikka ülesande – ühelt poolt tagada riiklik pension, mis kaitseks inimesi vanaduspõlves vaesuse eest ning teisalt olla ka piisavalt paindlik, et käia kaasas muutuva tööturuga,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
„Vananev rahvastik seab Eestis kogu ühiskonnale vastutusrikka ülesande – ühelt poolt tagada riiklik pension, mis kaitseks inimesi vanaduspõlves vaesuse eest ning teisalt olla ka piisavalt paindlik, et käia kaasas muutuva tööturuga,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Sotsiaalministeerium saatis täna esimesele kooskõlastusringile pensionireformi eelnõu, millega on plaanis muuta pension paindlikumaks, muuda pensioni arvutamise valemit ning siduda alates 2027. aastast pensioniiga keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.

„Vananev rahvastik seab Eestis kogu ühiskonnale vastutusrikka ülesande – ühelt poolt tagada riiklik pension, mis kaitseks inimesi vanaduspõlves vaesuse eest ning teisalt olla ka piisavalt paindlik, et käia kaasas muutuva tööturuga,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle praegune palkade suur erinevus. Samavõrd on aga vaja ka paindlikkust, et oleks nii töökäsi kui ka vanemaealistele võimalusi eneseteostuseks.“

Eelnõuga plaanitavad muudatused pensionisüsteemis:

  • Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks: inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
  • 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem: töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel hakkavad inimesed edaspidi koguma töötatud aastatest sõltuvat staažiosa. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Seetõttu jääb suurema osa tänaste pensionikogujate I samba pension sõltuma palgast – juba kogutud ja enne 2037. aastat kogutavaid palgast sõltuvaid kindlustusosakuid arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi. Seos palga suurusega säilib teise ja kolmanda samba kaudu.
  • 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
  • Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti teise sambaga liitumise võimalus.

„Saame nende muudatuste tulemusel pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust, samuti inimese panusel põhinevast kolmandast sambast,“ lisas minister Iva.

Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud juba 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Tänavu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on sotsiaalpartneritega toimunud neli arutelu 28. veebruaril, 26. aprillil, 12. septembril ja 7. novembril. Aruteludesse on kaasatud olnud Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit ning Eesti Koostöö Kogu.

Huvigruppide ja teiste ministeeriumide tagasiside tähtaeg on 28.12.2017. Eelnõuga saab tutvuda EISis.

 

TAUST:

  • Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi 2060. aastaks seniselt 1,31-lt miljonilt 1,11 miljonini. 18-63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32%. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41%.
  • Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3, arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani.
  • Sissetulekute ebavõrdsus on seni olnud pensionäridel umbes neli korda väiksem kui tööealisel rahvastikul. See hakkaks tulevikus üle kanduma ka pensionidesse. 20% kõige suuremate ja 20% kõige väiksemate pensionide keskmised hakkaks senise süsteemi järgi tulevikus erinema kuni neli korda (praegu on erinevus 1,7-kordne). Solidaarsuse vähenemine muutuks tulevikus oluliseks probleemiks praegu väikest sissetulekut saavate inimeste väga väikeste pensionide näol.
  • 2015. aastal Emori ja Praxise koostöös valminud uuringust Eesti vanemaealiste ja eakate toimetuleku kohta selgus, et töötavatest vanemaealistest üle kolmveerandi kavatseb enda sõnul töötamist jätkata ka vanaduspensioniea saabudes.
  • Vanaduspension koosneb Eestis kolmest sambast. Kolmanda samba pensioni kogub inimene soovi korral tuleviku jaoks ette oma pensionifondi. Teise samba pensioni jaoks arvestatakse osa inimese enda sotsiaalmaksust ja osa lisab juurde riik ning ka see pannakse tuleviku jaoks kõrvale. Pensioni esimese samba osa ei kogu inimesed ette, vaid seda makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust. Seega, et pensionäridele oleks tagatud mõistliku suurusega pension, peab samal ajal olema piisavalt palju töötegijaid.
  • Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast (koguti kuni 1998.a) ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100% solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.

Veel uudiseid samal teemal

07.12.2017|Sotsiaalministeerium

2018. aastal tõuseb töötasu alammäär 500-le eurole

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tõstetakse Eestis alampalk 2018. aasta algusest 500-le eurole ja minimaalne tunnipalk 2,97 eurole. 

„Plaanime täna nõukogus heaks kiita ligipääsetavuse direktiivi üldise lähenemisviisi, millega soovime tagada, et Euroopa Liidus elavatel puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel või ajutise terviseprobleemiga inimestel, oleks võimalik ühiskonnaelus täiel määral osaleda," ütles minister Iva.
07.12.2017|Sotsiaalministeerium

Brüsselis algab Eesti eesistumise viimane EL sotsiaal-, töö- ja terviseministrite kohtumine

Täna ja homme toimub Brüsselis viimane Euroopa Liidu sotsiaal-, töö- ja terviseministrite kohtumine, mida Eesti eesistujana juhib. Nõukogu istungi esimesel päeval plaanitakse heaks kiita ligipääsetavuse direktiivi üldine ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioonimääruse osaline üldine lähenemisviis, töö ja pereelu ühitamise direktiivi ja võrdse kohtlemise direktiivi eduaruanded ning kolmed järeldused: tulevikutöö, kogukonnapõhistele teenustele ülemineku ning hariduses, koolituses ja tööturul soolise segregatsiooni vähendamise kohta.