Sa oled siin

Perehüvitiste süsteemi muudatused läbisid Riigikogus esimese lugemise

„Teiste riikide kogemus on näidanud, et pered julgevad saada rohkem lapsi, kui emad tunnevad, et laste kasvatamises võtab suuremat rolli ka teine vanem," ütles minister Iva.
„Teiste riikide kogemus on näidanud, et pered julgevad saada rohkem lapsi, kui emad tunnevad, et laste kasvatamises võtab suuremat rolli ka teine vanem," ütles minister Iva.

Vanemapuhkuse süsteemi muudatused läbisid täna Riigikogus esimese lugemise. Eelnõuga pikendatakse tasustatud isapuhkus 30-le päevale, muudetakse paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. Samuti kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus.

„Kehtiv vanemahüvitise süsteem on küll helde, kuid pole pakkunud naistele piisavalt paindlikke viise väikelapse kõrvalt ennast teostada ega andnud isadele häid võimalusi osaleda lapsekasvatamises,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Teiste riikide kogemus on näidanud, et pered julgevad saada rohkem lapsi, kui emad tunnevad, et laste kasvatamises võtab suuremat rolli ka teine vanem.“

Isadel on juba praegu võimalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemahüvitist, kuid vaatamata heldele hüvitisele on isade osakaal vanemahüvitise saajate hulgas olnud püsivalt väike. 2016. aastal sai vanemahüvitist 17 242 lapsevanemat, kellest kõigest 9,3% olid isad.

Eelnõuga tehakse vanemahüvitise süsteemis järgmised muudatused:

  • Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale tagatakse senise poole hüvitise asemel hüvitise määr, mis on 2018. aastal 470 eurot (jõustumistähtaeg 01.03.2018);
  • Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.03.2018);
  • Vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (jõustumistähtaeg 01.09.2019);
  • Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi (jõustumistähtaeg 01.09.2019);
  • Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi (jõustumistähtaeg 01.07.2020);
  • Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.07.2020);

Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi esimese etapi muudatustega. Järgmisena on kavas muuta rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise põhimõtteid ja võimaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 eesmärk on luua paindlik vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem, mis pakub vanematele valikuvõimalusi, toetab vanemate osalust tööturul ja laste kasvatamise jagamist vanemate vahel ning omab pikaajalist positiivset mõju ka sündimusnäitajatele.

Veel uudiseid samal teemal

11.10.2017

Riik annab kohalikele omavalitsustele vahendid matusekulude katmise toetamiseks

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega riik toetab matuste korraldamist kõigi lahkunute puhul 250 euro ulatuses. Matusetoetuse määramine jääb kohaliku omavalitsuse pädevusse.

31.08.2017

Toimetulekutoetuse süsteem muutub paindlikumaks

Valitsus kiitis täna heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega soovitakse teha toimetulekutoetuse süsteem senisest paindlikumaks ning suunata toetuse saajaid tööturule.