Sa oled siin

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 koostamisele anti avalöök

tervishoid
Kavandatav arengukava hakkab koosnema kolmest programmist – inimkeskne tervishoid, tervist toetav keskkond ja tervist toetavad valikud.

Täna, 29. mail toimus Tervise Arengu Instituudis rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 koostamise esimene kohtumine partnerite ja huvigruppidega. Avakohtumisel keskenduti ühele kolmest arengukava programmist – inimkesksele tervishoiule.

„Kehtiv rahvastiku tervise arengukava on lähiaastatel lõppemas. Inimeste kasvavad ootused tervisesüsteemile, ressursside nappus ning vananev rahvastik sunnivad meid olema nutikad ja otsima innovaatilisi lahendusi ja lähenemisi. Meil on aeg vaadata tulevikku ja seada eesmärgid järgmiseks perioodiks,“ ütles terviseala asekantsler Maris Jesse. „Minu jaoks on olulisim ühiste eesmärkide seadmine – et need oleksid piisavalt ambitsioonikad, aga samas realistlikud. Ühiselt seatud eesmärgid loovad ka eeldused ühiseks vastutuseks.“

Kohtumise eesmärk oli anda ülevaade arengukava koostamise protsessist, kavandatavast struktuurist ja sisust ning kaasata huvigruppe arengukava eesmärkide seadmisse. Kavandatav arengukava hakkab koosnema kolmest programmist – inimkeskne tervishoid, tervist toetav keskkond ja tervist toetavad valikud. Esimesel kohtumisel arutati inimkeskse tervishoiu programmi sisu ja eesmärke.

„Uue perioodi arengukava tervishoiu valdkonna eesmärk on liikuda inimkeskse tervishoiu suunas. Üha olulisemaks muutub see, et tervisevaldkonna teenused oleksid senisest paremini integreeritud nii valdkonna siseselt kui ka sotsiaalteenustega. See eeldab nii senise teenuste osutamise mudeli ülevaatamist kui ka muutust hoiakutes ja suhtumises,“ ütles tervisesüsteemi arendmise osakonna juhataja Agris Koppel. „Tervise valdkonnas on muutuste ellukutsumine tõenäoliselt pikk teekond ning eeldab püsivat poliitilist tahet. Arengukava koostamine annab meile võimaluse seada pikaajalised eesmärgid ja tegevuskava nende saavutamiseks.“

Inimkeskse tervishoiu programmi esialgsed fookusvaldkonnad on:
• inimeste ja kogukondade võimestamine ja kaasamine, terviseharitus;
• personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine;
• teenuste mudeli ümberkujundamine ja koostöö ning koordineerimine sektorite sees ja vahel;
• kvaliteedi parendamine ja ohutuse edendamine;
• tervise ebavõrdsus tervishoius ja haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmine.

„Inimkeskse tervishoiu programmi tänaste arutelude tulemuste põhjal koostatakse esialgne programmi kavand, mille üle jätkuvad arutelud partneritega augustis,“ lisas Agris Koppel.

Tänasel arutelul osalesid Eesti Õdede Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, MTÜ Noored Perearstid, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Onkoloogide Seltsi, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Nooremarstide Ühenduse, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Proviisorite Koja, Ravimitootjate Liidu, Ämmaemandate Ühingu, Eesti Kiirabi Liidu, Taastusravi arstide, Reumaliidu, Reumatoloogia Seltsi, MTÜ Eesti Apteekide Ühenduse, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi ja Terviseameti esindajad.

Arengukava koostamise ajakava näeb 2018. aasta jooksul ette arengukava eesmärkide seadmise ja eesmärkide täitmise indikaatorite väljatöötamise koostöös partneritega. 2018. aasta detsembris on kavas esitada arengukava terviktekst Vabariigi Valitsusele, kes saab arengukava heaks kiita pärast selle arutamist Riigikogus.

Veel uudiseid samal teemal

digiregistatuur
15.01.2019|Sotsiaalministeerium

Regionaalhaigla võttis tänasest esimesena kasutusele üleriigilise digiregistratuuri

Täna, 15. jaanuaril käivitati üleriigiline digiregistratuur, mille võttis raviasutustest esimesena kasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Alates tänasest saab Regionaalhaigla eriarstide vastuvõtule broneerida vastuvõtuaega riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Teised haiglavõrgu haiglad liituvad üleriigilise digiregistratuuriga poole aasta jooksul. 

tervishoid
11.01.2019|Sotsiaalministeerium

Nelja aastaga on „Õed tagasi tervishoidu“ programmi kaudu naasnud tervishoidu ligi 100 õde

Sotsiaalministeeriumi projekti "Õed tagasi tervishoidu" raames läbis möödunud sügissemestril täiendkoolituse 26 õde, kes on aastaid olnud seotud mõne muu valdkonnaga. Kokku on nelja aasta jooksul projekti raames koolitatud 91 õde, kellest enamik on asunud ka õena uuesti tööle.