Sa oled siin

Raske ja sügava intellektihäirega täisealistele luuakse päeva- ja nädalahoid

Raske ja sügava intellektihäirega inimesele tagatakse lisaks tavapärastele igapäevaelu toetavatele tegevustele ka juhendamine ja abistamine riietumisel ja söömisel ning hooldus- ja hügieenitoimingutes.
Raske ja sügava intellektihäirega inimesele tagatakse lisaks tavapärastele igapäevaelu toetavatele tegevustele ka juhendamine ja abistamine riietumisel ja söömisel ning hooldus- ja hügieenitoimingutes.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele määruse, millega luuakse suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutele võimalus saada  igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Uus teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus.

„Raske ja sügava intellektihäirega inimeste jaoks on seni olnud peamiselt kaks võimalust – elada ööpäevaringses hoolekandeasutuses või kodus, kus abistamise koormus on täielikult pereliikmete õlgadel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Nüüd loome juurde paindliku võimaluse, kus inimene saab vajaliku hoolduse kodu lähedal, kuid elab siiski kodus.“

Sotsiaalkaitseministri sõnul on tegemist esimese suurema sammuga hoolduskoormuse vähendamisel. „Päeva- ja nädalahoiu loomine ei lahenda mõistagi kõiki hoolduskoormuse muresid, kuid on oluline samm edasi – sadade raske või sügava intellektihäirega täiskasvanute pereliikmed saavad võimaluse ühiskondlikus elus aktiivsemalt osaleda, aga ka lubada endale puhkust, teades samas, et nende pereliige on hoitud,“ sõnas minister Kaia Iva. „Sellega toetab riik ka kohalikke omavalitsusi oma inimeste abistamisel, et vähendada perede hoolduskoormust ning pakkuda inimestele nende vajadustele vastavat teenust.

Suurema hooldusvajadusega inimeste toetamiseks tagatakse määrusega sellele teenusele riiklik maksimaalne hind: ööpäevasel teenusel 45 ja päevasel 35 eurot. Kuna erinevaid võimalusi ja lahendusi pakkuv teenuse osutamine nõuab teenuseosutajalt paindlikkust ja teatud hulga personali tööl hoidmist, arvestatakse talle ka valmisoleku tasu 65% teenuse maksumusest.

„Sellise hinnaga on teenuseosutajatel võimalik tagada inimeste turvalisus, nende oskuste säilitamine ja arendamine ning leida piisaval hulgal sobiva kvalifikatsiooniga personali. Näeme, et valdavalt hakatakse teenust kasutama päevasel ajal, et pereliikmed saaksid tööl käia. Samas peab teenuseosutaja olema valmis ka ööpäevaringseks teenuseks, et võimaldada peredele puhkust ja paindlikke lahendusi oma lähedase hooldamise korraldamisel,“ selgitas hoolekande osakonna nõunik Maarja Krais-Leosk.

Raske ja sügava intellektihäirega inimesele tagatakse lisaks tavapärastele igapäevaelu toetavatele tegevustele ka juhendamine ja abistamine riietumisel ja söömisel ning hooldus- ja hügieenitoimingutes. Samuti nõustatakse teenust saavate inimeste lähedasi mõistmaks ja tulemaks toime inimese erivajaduse ja võimalike käitumise eripäradega. Teenuse kasutajal tuleb tasuda omaosalus toitlustuse ja ööbimise korral  ka majutuse eest. Omaosaluse tasumiseks on võimalik vajadusel taotleda abi kohalikult omavalitsuselt.

Lisaks tõstab riik eelnõu kohaselt erihoolekandeteenuste maksumust, et teenuseosutajad saaksid tõsta töötajate palkasid ja leida kvalifitseeritud personali. 2016. aasta hoolekandestatistika järgi töötas erihoolekandeteenuse saajatega 1564 inimest, sh 1422 tegevusjuhendajat.

Päeva- ja nädalahoiu teenuste sihtgrupp on umbes 700 inimest, kokku on Eestis raske ja sügava intellektipuudega 16-aastaseid ja vanemaid inimesi üle 5000, kellest suur hulk kasutab juba täna erinevaid erihoolekandeteenuseid.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, MTÜ-le Eesti Omastehooldus, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, sotsiaalkindlustusametile, rahandusministeeriumile ja justiitsministeeriumile.

Taust

  • Valitsuskabinet kiitis tänavu septembris heaks sotsiaalkaitseminister Kaia Iva esitatud ettepanekud hoolduskoormuse vähendamise toetamiseks aastatel 2018–2021.
  • Esmaste abinõudena on plaanis toetada päeva- ja nädalahoidu raske või sügava intellektihäirega inimestele, dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist, esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimist ning sügava puudega inimese töötavale pereliikmele täiendava puhkuse võimaldamist. Hoolduskoormuse vähendamise esmaseid abinõusid toovad aastatel 2018–2021 erihoolekandesse täiendavalt 16,4 miljonit eurot.
  • 2017.aasta lõpus avatavast Euroopa Regionaalarengu Fondi taotlusvoorust on kohalikel omavalitsustel lisaks võimalik taotleda vahendeid uute teenusekohtade loomiseks, sh ka ruumide jaoks, kus toetada kodus elavaid raske või sügava intellektihäirega inimesi nii päevasel ajal kui ööpäevaringselt.
  • Eesti tööjõu-uuringu andemetel on hoolduskoormus 30 000 naisel ja 17 000 mehel, kellest 6% ei tööta või töötavad osaajaga tugiteenuste puudumise tõttu.
  • Maailmapanga uuringu kohaselt on pikaajalise hoolduse praeguse korralduse minimaalseks korrastamiseks vaja investeerida 0,6-0,8% SKPst ehk täiendav rahaline vajadus on vähemalt 40 miljonit eurot.
  • Varem samal teemal: http://sm.ee/et/uudised/riik-toetab-hoolduskoormuse-vahendamist 

Veel uudiseid samal teemal

„Tööandjate ja ametiühingute otsus töötasu alammäära 40 euro võrra tõsta väärib tunnustust, sest see aitab kaasa ebavõrdsuse vähenemisele ja parandab suure hulga inimeste, eriti just madalapalgaliste toimetulekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
13.12.2018|Sotsiaalministeerium

2019. aastal tõuseb töötasu alammäär 540-le eurole

Valitsus kinnitas tänasel istungil 2019. aasta töötasu alammääraks 540 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,21 eurot.

Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks, täienev pensioni arvutamise valem hakkab arvesse võtma lisaks palgale ka miinimumpalgaga töötamist ning pensioniiga on 2027. aastast seotud keskmise eeldatava elueaga. Foto: pexels.com
12.12.2018|Sotsiaalministeerium

Paindlik ja senisest solidaarsem pension sai seaduseks

Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks, täienev pensioni arvutamise valem hakkab arvesse võtma lisaks palgale ka miinimumpalgaga töötamist ning pensioniiga on 2027. aastast seotud keskmise eeldatava elueaga. Täna Riigikogus vastu võetud muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud pensioniosasid, paindlikku vanaduspensionit saavad kasutada kõik soovijad.