Sa oled siin

Riigikogu võttis vastu töövaidluse lahendamise seaduse: uus kord jõustub jaanuarist

Riigikogu võttis täna, 14. juunil vastu töövaidluse lahendamise seaduse, millega muutub töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis paindlikumaks.

Seadusega võimaldatakse senise suulise istungi kõrval ka kirjalikku menetlust ja kompromissi kinnitamist. Lisaks antakse töövaidluse osapooltele võimalus läbida töövaidluskomisjoni juhataja vahendusel lepitusmenetlus ning pöörduda töövaidluskomisjoni ka kollektiivlepingu täitmisest tuleneva töövaidlusega.

Paindlik ning osapoolte leppimist ja kompromissi soosiv töövaidluste lahendamine aitab töötajatel ja tööandjatel jõuda mõlemat poolt rahuldava tulemuseni.

Seaduse jõustumisel kaob 2009. aastast kehtiv rahalise nõude piirmäär 10 000 eurot ning töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ka rahaliselt suurema nõudega.

Uus töövaidluste lahendamise kord jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Veel uudiseid samal teemal

Praeguseks on turul 92 abivahendi ettevõtet kokku 494 teeninduspunktiga.
17.04.2018|Sotsiaalministeerium

Uus rahastamispõhimõte toob järgnevatel aastatel abivahendite hüvitamisse olulises mahus lisaraha

2019. ja 2020. aastal suunab riik abivahendite hüvitamiseks olulises mahus lisaraha, kasutades selleks ravimite kompenseerimisega sarnast eelarve planeerimist, lepiti kokku riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel.  Sellega tagatakse abivahendite kättesaadavus kõigile abivajajatele.

Eesti eakatele elanikele, kes vajavad hooldust väljaspool kodu, peab olema tagatud kvaliteetne ja turvaline üldhooldusteenus, leiti täna sotsiaalministeeriumis toimuval arutelul hooldekodude olukorrast ja edasistest tegevustest.
09.04.2018|Sotsiaalministeerium

Hooldekodude olukord võeti teravdatud tähelepanu alla

Eesti eakatele elanikele, kes vajavad hooldust väljaspool kodu, peab olema tagatud kvaliteetne ja turvaline üldhooldusteenus, leiti täna sotsiaalministeeriumis toimuval arutelul hooldekodude olukorrast ja edasistest tegevustest. Järelevalve tulemused näitavad, et parandamist vajavad nii hooldusplaanide ja raviskeemide olemasolu ning järgimine, ravimite käitlemine kui ka arstiabi tagamine hooldekodudes.