Sa oled siin

Riigikogus läbis esimese lugemise noortegarantii tugisüsteemi eelnõu

„Üha kasvava tööjõupuuduse tingimustes on järjest olulisem, et iga noor leiaks endale tööturul rakenduse või täiendaks oma kvalifikatsiooni edasiõppimise näol. Ka rahvusvaheline praktika näiteks Rootsis, Saksamaal, Taanis on näidanud, et mitteaktiivsete inimeste tööturule või kooli tagasi aitamiseks on kõige tõhusam just varajane sekkumine,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Riigikogus läbis täna esimese lugemise noortegarantii tugisüsteemi loomiseks välja töötatud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tutvustas ettekandes Riigikogule noortegarantii tugisüsteemi eelnõu, mille eesmärk on vähendada mittetöötavate ja -õppivate noorte arvu. Loodav süsteem võimaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda 16–26-aastastele noortele tuge naasta tööturule ja haridusellu.

„Mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni jõudmine on keeruline, kuna osadel neist puudub aktiivne suhtlusringkond ning samas näeme, et nad ei jõua ka iseseisvalt olemasolevate teenusteni. Just viidatud põhjustel ongi vajalik, et kohalik omavalitsus teeks ise esimese sammu, jõudmaks noorteni, kes vajavad ebasoodsast olukorrast väljumisel, tööturule jõudmisel või haridustee jätkamisel avaliku sektori tuge,“  ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

„Üha kasvava tööjõupuuduse tingimustes on aga järjest olulisem, et iga noor leiaks endale tööturul rakenduse või täiendaks oma kvalifikatsiooni edasiõppimise näol. Ka rahvusvaheline praktika näiteks Rootsis, Saksamaal, Taanis on näidanud, et mitteaktiivsete inimeste tööturule või kooli tagasi aitamiseks on kõige tõhusam just varajane sekkumine,“ lisas minister.

Noortegarantii regulatsiooni rakendamine eeldab täiendavat IT-lahendust, et kohalikud omavalitsused saaksid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal. See info võimaldab noorega ühendust võtta ning kui noor soovib haridustee jätkamiseks või tööturule liikumiseks abi, saab omavalitsus pakkuda talle vajalikku ja sobivat tuge. Seejuures on abi vastuvõtmine vabatahtlik ning kui noor seda mingitel põhjustel ei soovi, võib ta abist igal hetkel loobuda.

Sotsiaalministeerium testib ja arendab noortegarantii tugisüsteemi koostöös kohalike omavalitsustega aastatel 2018–2020. Praeguseks on avaldanud valmisolekut testimises osaleda viis kohalikku omavalitsust. Pilootprojektis osalemisest on huvitatud Tartu, Võru ja Kohtla-Järve linnavalitsused ning Raasiku ja Saaremaa vallavalitsused.

2016. aastal viidi Tartu ja Võru linnades läbi pilootprojekt, millega testiti registrite vahelise andmevahetuse toimimist. Katsetuse tulemused näitasid, et noortegarantii tugisüsteemiga loodava IT-lahendusega on võimalik kohalikele omavalitsustele luua abivahend, mis muudab abivajajateni jõudmise märksa lihtsamaks.

Tugisüsteemi väljatöötamisega seonduvad kulud on ligikaudu 660 000 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning ülejäänud ca 99 000 tuleb riiklikust kaasfinantseeringust. Summa sisaldab nii IT-lahenduse loomist kui ka juhtumikorralduse mudeli väljaarendamist.

Lisaks on plaanis korraldada avatud taotlusvoor, kust kohalikud omavalitsused saaksid loodava tugisüsteemi kasutuselevõtuks taotleda vajadusel täiendavat rahastust. Loodava tugisüsteemi kasutamine on kohalikele omavalitustele vabatahtlik.

Eestis on noorte töötus kaks korda suurem kui keskmine töötus ning üldisele heale tööturuseisule vaatamata on noorte töötus hakanud kasvama. 2017. aasta kolme esimese kvartali keskmisena oli noorte töötuse määr 14,1%, samas üldise töötuse määr ca. 6%.

Seadus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 15. aprillil.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 31. jaanuar 2018.

Veel uudiseid samal teemal

25.07.2018|Sotsiaalministeerium

Erihoolekande tegevusjuhendajate palgamure saab peagi leevendust

Riik suunab erihoolekandeteenustesse täiendavalt 1,2 miljonit eurot, et tõsta teenuseosutajate võimekust pakkuda abivajajatele kvaliteetset ning jätkusuutlikku teenust. Riigi ootus on, et tööandjad tõstavad tegevusjuhendajate palkasid.

19.07.2018|Sotsiaalministeerium

Minister Sikkut Euroopa tööministrite kohtumisel: paindlikkuse suurendamine töösuhetes peab olema fookuses

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut osaleb täna algaval töö- ja sotsiaalministrite mitteametlikul kohtumisel Viinis, kus on arutluse all uued töövormid, sealhulgas platvormitöö, samuti tehnoloogilise innovatsiooni ja robootika mõju töömahule, kvaliteedile ja töötingimustele.