Sa oled siin

Riik soovib laiendada tööturukoolituse saamise võimalusi

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega laiendatakse töötajate ringi, kellel on võimalik saada Eesti Töötukassa kaudu tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Eelnõu kohaselt on need võimalused edaspidi avatud kuni keskmist palka teenivatele inimestele ning ka töövõtulepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajatele.

„Nii Eesti majandus kui ka tehnoloogia arenevad kiiresti ning see seab meie inimeste kvalifikatsioonile pidevalt uusi nõudmisi. Alates eelmisest aastast võimaldame töötavatel inimestel riigi toel oma oskusi parandada või õppida suisa uus eriala,” ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Uuenduste eesmärk on, et töötukassa toel saaks oma oskusi arendada veel rohkem töötavaid inimesi ning tööandjad saaksid taotleda toetust, et parandada oma töötajate eesti keele oskust,“ lisas minister.

  Eelnõu järgi antakse lisaks töölepingu alusel töötajale ja avalikule teenistujale ka töövõtu,- käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu alusel töötavale isikule õigus saada tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Võlaõiguslike lepingutega töötavate inimeste arv, kes võivad edaspidi tööturukoolitust saada on umbes 3500 inimest. Tasemeõppe toetuse saajate sihtrühma lisandub seeläbi 9000 inimest.

Kehtiva määruse alusel on üheks tingimuseks koolituse saamisel see, et töötaja sissetulek on väiksem mediaanpalgast. Sissetuleku piiri tõstmisega keskmise palgani laieneb inimeste ring, kellel on õigus neid teenuseid saada, 60 000 inimese võrra. Seejuures jäävad oluliste kriteeriumidena alles madal kvalifikatsioon või vananenud oskused, toetamaks koolitusel ja tasemeõppes osalemist just nende puhul, kel seda enim vaja on.

Eesti keele koolituse kvaliteedi tagamiseks antakse edaspidi nii töötule kui töötajale koolituskaart ainult sellistel koolitustel õppimiseks, mis on kavandatud tasemeeksami sooritamiseks ettevalmistamiseks või A1 ehk keelekasutuse madalaima astme omandamiseks. Ühtlasi avardatakse eesti keele koolitusel osalemise võimalusi, andes ka tööandjale võimaluse taotleda oma töötajatele korraldatud eesti keele koolituse kulude hüvitamist. Töötajate arv, kes ei oska eesti keelt on ligi 50 000.

Eelnõu koostamisel on tuginetud töötukassa nõukogu liikmete, sealhulgas Vabariigi Valitsuse esindajate, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajate ettepanekutele.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. juunil.

TAUST

         •  2017. aasta mais alustas töötukassa töötust ennetavate teenuste pakkumisega, mis on mõeldud töötajatele, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel oskuste puudumise või aegumise tõttu, samuti tööandjatele, et toetada neid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes.

Lisainfot tööturu koolituste kohta leiad töötukassa kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi

1.03.2018

 

Veel uudiseid samal teemal

„Toetuse eesmärk on motiveerida tööandjaid looma töökohti just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kus veel on kasutamata tööjõudu," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
20.09.2018|Sotsiaalministeerium

Riik hakkab toetama Ida- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele Ida-Virumaale ning Kagu-Eestisse uute töökohtade loomise toetuse tingimused. Eesmärk on aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule ja töötuse vähendamisele, toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

Kalle Killar
05.09.2018|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantslerina alustab tööd Kalle Killar

Ministrid Kaia Iva ja Riina Sikkut kinnitasid sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsleriks Kalle Killari, kes on 2015. aastast juhtinud strateegia ja eelarve osakonda. Killari sõnul on tema olulisim väljakutse asekantslerina muuta tervishoiu, sotsiaal- ja töövaldkonna e-teenused paremini koostoimivaks ning tulemuslikumaks.