Sa oled siin

Riik suunab tervishoidu järgmise viie aasta jooksul üle 300 miljoni euro lisaraha

minister
Selle otsusega kasvab aastaks 2022 haigekassa täiendav rahastamine järkjärgult 13 protsendini vanaduspensionäride pensionist, mis toob viie aasta jooksul haigekassasse täiendavalt üle 300 miljoni euro," ütles minister Jevgeni Ossinovski.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tervishoiu rahastamisega seotud seaduste muudatused, millega laiendatakse haigekassa tulubaasi. Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks suunatakse tervishoidu järgmise viie aasta jooksul täiendavalt üle 300 miljoni euro, millest 34 miljonit eurot juba 2018. aastal.

„Valitsus otsustas aprillis hakata tulevast aastast panustama tervishoidu täiendavalt mittetöötavate pensionäride eest. Tegemist on selle valitsuse ühe olulisima otsusega, kuna see leevendab oluliselt tervishoiusüsteemi pikalt vaevanud alarahastatuse probleemi,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Parem ja kättesaadavam arstiabi on minu üks olulisemaid prioriteete. Selle otsusega kasvab aastaks 2022 haigekassa täiendav rahastamine järkjärgult 13 protsendini vanaduspensionäride pensionist, mis toob viie aasta jooksul haigekassasse täiendavalt üle 300 miljoni euro. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja kvaliteeti.“

Seaduste muudatuste eesmärk on Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine. Selleks panustatakse täiendavalt Eesti Haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mitte töötavate vanaduspensionäride pensionilt, see moodustab 2018. aastal 89 mln, 2019. aastal 133 mln, 2020. aastal 153 mln ja 2021. aastal 176 mln eurot.

Haigekassa tulubaasi laiendamine pensionäride eest makstava eraldisega suurendab haigekassa eelarve stabiilsust ning vähendab haigekassa tulubaasi sõltuvust tööealise elanikkonna panusest.

Haigekassa tulubaasi laienemise raames otsustas Vabariigi Valitsus tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks viia osa praegu riigieelarvest rahastatud teenuste rahastamise kohustus järk-järgult üle Eesti Haigekassasse. Olulisemate teenustena puudutab see kiirabi, kunstliku viljastamise, uue hambaravihüvitise ja perearstide asendustasude kulude katmist. „Nende teenuste üleviimine Eesti Haigekassasse aitab tõhustada tervishoiusüsteemi toimimist, võimaldab erinevaid teenuseid paremini integreerida ja koos planeerida,“ lisas minister.

Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja riigieelarvest kohustuste üle andmise tulemusena  eraldatakse tervishoidu täiendavaid vahendeid 2018. aastal 34 mln, 2019. aastal 46 mln, 2020. aastal 53 mln ja 2021. aastal 76 mln eurot.

Eelnõuga tehakse kokku muudatusi üheksas seaduses. Lisaks Eesti Haigekassa seadusele muudetakse muuhulgas halduskoostöö, maksukorralduse, ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusi.   Eelnõu jõustumine on planeeritud etapiti. Alates 2018. aastast jõustub haigekassa tulubaasi laiendamine ja sellega seotud muudatused. Lisaks jõustuvad aastatel 2018-2020 etapiliselt sätted teenuste rahastamise kohustuste üle andmiseks haigekassale.

Eesti inimestele arstiabi parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ning selleks Eesti Haigekassa toimimise tõhustamine ja tulude suurendamine muudest allikatest on lepitud kokku Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2016–2019.

Veel uudiseid samal teemal

maris
17.11.2017|Sotsiaalministeerium

Euroopa Liidu tervisepoliitika juhid arutavad tulevikuprioriteete

Täna, 17. novembril toimub Brüsselis EL liikmesriikide tervisepoliitika vanemametnike kohtumine. Kohtumisel on kõne all ravimipoliitika arengud Euroopa Liidus, tervisevaldkonna prioriteedid rahvusvahelisel tasandil ja tervisevaldkonna tegevuste rahastamine Euroopa Liidus.

tervisetõend
15.11.2017|Sotsiaalministeerium

Mootorsõidukijuhtide tervisenõuded täpsustuvad

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile mootorsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisenõudeid puudutava eelnõu, millega luuakse senisest täpsem loetelu diabeedi ja nende südame-veresoonkonna haiguste kohta, mis mõjutavad sõidukijuhtimist.