Sa oled siin

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järjekord võib saada täiendavat leevendust

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele ministri määruse eelnõu, millega tehakse ümberkorraldused sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korralduses, suunates raha sõidu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused võimaldavad  lühendada ka täiskasvanute sotsiaalse rehabilitatsiooni järjekordi.

„Meie eesmärk on tagada rehabilitatsiooniteenus kõigile abivajajatele. Kuna abivajajaid on palju, on lisaks riigieelarvele tulnud leida lisaraha ka süsteemi seest. Sõidu- ja majutuskulude kompensatsiooni vähendamisega saame lühendada rehabilitatsiooniteenuse järjekorda ka täiskasvanutele,“ ütles hoolekande osakonna nõunik Maarja Krais-Leosk. „Süsteem peakski muutuma selles suunas, et teenust saadakse pigem kodukoha lähedal ja vajaduspõhiselt.“

Määruse muutmisega on plaanis:

  • Vähendada sõidukulu piirmäär seniselt 0,2 eurolt 0,1 eurole kilomeetri kohta, mis on võrdne töötukassa rahastatava rehabilitatsiooniteenuse piirmääraga.
  • Alla 16-aastase inimese saatja majutuskulude maksimaalne maksumus viia 76%-ni lapse majutuskulude maksimaalsest maksumusest.

Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni valdkonna juhi Kristel Ojala sõnul võimaldab muudatustega kokku hoitav ressurss järjekordi leevendada. „Tulevikus on võimalik juba liikuda edasi teenuste hindade korrigeerimisega, et ühtlustada neid Töötukassa ja Eesti Haigekassa hindadega. Teenuste kulumudelite protsess on hetkel käimas ning seda tehakse koostöös teenust pakkuvate ettevõtetega,“ rääkis Ojala.

Kui muudatused jõustuvad 1. augustist 2017, on prognoositav kulude kokkuhoid tänavu 57 979 eurot ja 2018. aastal 139 148 eurot.

Lisaks saatis ministeerium täna Riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku muudatuseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduses. Kuna kõik puuet taotlevad lapsed ei vaja ega soovi taotleda rehabilitatsiooniteenust (näiteks diabeedi, sisehaiguste, astma korral), tuleks edaspidi koostada puuet taotlevale lapsele rehabilitatsiooniplaan vaid juhul, kui see on vajalik puude tuvastamiseks.

„Kuigi laste puhul on rehabilitatsiooniteenuse järjekord juba praegu õnnestunud likvideerida, pingutame teenusele täiendava raha saamiseks, et ka aasta lõpus saaksid lapsed abi ilma järjekorras ootamata,“ sõnas Maarja Krais-Leosk.

Mullu oli kokku 2008 puuet taotlevat alla 16-aastast last, kellele koostati rehabilitatsiooniplaan. Neist 36% ei kasutanud hiljem rehabilitatsiooniteenuseid. Tulevikus on ka selle arvelt võimalik kokku hoida 159 000 eurot. Muudatuse jõustudes on puude otsus võimalik teha 30 päeva jooksul võrreldes senise keskmiselt 80 päevaga. 

1. juuni 2017

Veel uudiseid samal teemal

„Teiste riikide kogemus on näidanud, et pered julgevad saada rohkem lapsi, kui emad tunnevad, et laste kasvatamises võtab suuremat rolli ka teine vanem," ütles minister Iva.
12.10.2017

Perehüvitiste süsteemi muudatused läbisid Riigikogus esimese lugemise

Vanemapuhkuse süsteemi muudatused läbisid täna Riigikogus esimese lugemise. Eelnõuga pikendatakse tasustatud isapuhkus 30-le päevale, muudetakse paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. Samuti kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus.

11.10.2017

Riik annab kohalikele omavalitsustele vahendid matusekulude katmise toetamiseks

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega riik toetab matuste korraldamist kõigi lahkunute puhul 250 euro ulatuses. Matusetoetuse määramine jääb kohaliku omavalitsuse pädevusse.