Sa oled siin

Tallinnas vaetakse tervise ebavõrdsuse vähendamise võimalusi

toitumine ja liikumine
Haridus mõjutab oluliselt inimese terviskäitumist. Juurviljade ja puuviljade vähene söömine, vähene füüsiline aktiivsus, soola ja magustatud jookide tarbimine jms on enam levinud madalama haridustasemega inimeste hulgas

Sotsiaalministeeriumis toimub täna, 26. veebruaril aruteluseminar „Ebavõrdsus tervises ja selle vähendamise võimalused Eestis“. Seminaril keskendutakse tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele mittenakkushaiguste valdkonnas, erilise tähelepanuga toitumisele ja liikumisele.

„Tervisepoliitika eesmärk ei ole pelgalt võimalikult kõrge keskmise eluea saavutamine, vaid ka erinevate ühiskonnarühmade vahel tervise ebavõrdsuse vähendamine. Selleks, et erinevast soost, erineva haridustaseme, sissetuleku ja elukohaga inimestel oleksid võrdsemad võimalused elada täisväärtuslikku ja pikka elu, tuleb poliitikameetmete kavandamisel silmas pidada ka erinevate sihtrühmade vajadusi ning nende tervise mõjutamise võimalusi,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann. „Inimeste tervist mõjutavad olulisel määral erinevad sotsiaalmajanduslikud tegurid nagu haridus, sissetulek, sotsiaalne sidusus. Seega on rahva tervise toetamiseks tarvis paljude valdkondade esindajate ühiseid pingutusi.“

Seminaril antakse ülevaade tervise ebavõrdsuse hetkeolukorrast ning väljakutsetest Eestis, praegustest tegevustest tervise ebavõrdsuse vähendamiseks, arutletakse erinevate asutuste ja huvigruppide rolli üle tervise ebavõrdsuse vähendamisel. Ühendkuningriigi Institute for Health Equity eksperdid tutvustavad tõenduspõhiseid meetmeid tervise ebavõrdsuse vähendamiseks. Seminaril keskendutakse tervise ebavõrdsuse vähendamisele mittenakkushaiguste valdkonnas, erilise tähelepanuga toitumisele ja liikumisele.

Seminaril esinevad ning seda juhivad Ühendkuningriigi tervise ebavõrdsuse valdkonna juhtiveksperdid Mark Gamsu, Peter Goldblatt, Chris Brookes ja Modi Mwatsama. Eesti ekspertidest saavad sõna Tartu Ülikooli Johan Skytte Instituudi teadlane Andres Võrk ning sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi eksperdid.

Seminari korraldavad sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut ning UK Health Forum Euroopa Komisjoni rahastatud projekti „Health Equity Pilot Project“ raames. 

Taust:

  • Kuigi ebavõrdsus tervises Eestis aasta aastalt väheneb, on see jätkuvalt suurem kui Euroopas keskmiselt. Üks ilmekamaid tervise ebavõrduse näitajaid Eestis on oodatav eluiga.
  • Kui 2007. aastal oli meeste ja naiste oodatava eluea vahe 11 aastat, siis 2015. aastal oli Eestis meeste oodatav eluiga 73,2 aastat ja naistel 82,2 aastat – see teeb lõheks 9 aastat. Euroopa Liidus oli samal aastal meeste oodatav eluiga 77,9 aastat ja naistel 83,3 aastat ehk lõhe oli peaaegu poole väiksem – 5,4 aastat.
  • Naised püsivad Eestis ka kauem terved - 2015. aastal oli naistel tervena elatud eluaastaid 2,4 aasta võrra rohkem kui meestel. Kuigi lõhe pole nii suur kui oodatava eluea puhul, on see siiski mitu korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt (0,7 aastat).
  • Üks olulisemaid sotsiaalmajanduslikke tervisemõjureid on haridus. Kõrgharidusega meeste eeldatav eluiga sünnihetkel oli 2014. aastal 13,4 aastat pikem kui põhiharidusega meestel. Sama näitaja naiste puhul oli 9,4 aastat.
  • Haridus mõjutab oluliselt inimese terviskäitumist. Juurviljade ja puuviljade vähene söömine, vähene füüsiline aktiivsus, soola ja magustatud jookide tarbimine jms on enam levinud madalama haridustasemega inimeste hulgas. Samas näiteks alkoholi tarbivad Eestis enam keskharidusega inimesed, võrreldes põhi- ja kõrgharidusega inimestega.

Veel uudiseid samal teemal

minister
07.12.2018|Sotsiaalministeerium

Minister Sikkut: Vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamine on EL ühine väljakutse

Euroopa Liidu terviseministrid kiitsid tänasel kohtumisel heaks soovitused tõhusamaks koostööks vaktsineerimisega ennetatavate haiguste tõrjel. Kohtumisel arutati võimalusi vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamiseks ja vaktsiine puudutava objektiivse info kättesaadavuse parandamiseks.

teadus
07.12.2018|Sotsiaalministeerium

Eesti teadlastele avaneb rahvusvaheline harvikhaiguste projektide taotlusvoor

Alates 14. detsembrist saavad Eesti teadlased taotleda rahastust rahvusvahelistele haruldaste haigustega seotud projektidele. Sotsiaalministeerium kaasrahastab taotlusvooru esitatavaid projekte kokku kuni 75 000 euro ulatuses.