Sa oled siin

Terviseministrid otsustasid e-tervise teenuste arengule Euroopa Liidus hoogu juurde anda

etervis
„Nõukogu järeldustega oleme andnud tõuke liikmesriikide koostööle, et luua paremad tingimused andmepõhiseks innovatsiooniks ja e-tervise teenuste laialdasemaks kasutuselevõtuks kogu Euroopas,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Euroopa Liidu terviseministrid kiitsid tänasel kohtumisel Brüsselis heaks nõukogu järeldused, mis kutsuvad nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriike soodustama terviseandmete vaba liikumist Euroopa Liidus, et kiirendada digitaalset innovatsiooni tervishoius.
 
„Nõukogu järeldustega oleme andnud tõuke liikmesriikide koostööle, et luua paremad tingimused andmepõhiseks innovatsiooniks ja e-tervise teenuste laialdasemaks kasutuselevõtuks kogu Euroopas,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Oleme eesistujana olnud avatud eri osapoolte ettepanekutele. See on aidanud saavutada laiapõhjalist toetust, mis loob eeldused, et Eesti eesistumise ajal algatatud tegevused juba lähiaastatel ka ellu viiakse.“
 
Ministrid rõhutavad nõukogu järeldustes, et digitehnoloogia ja andmeanalüüs võimaldavad arendada uusi terviseteenuseid ning lihtsustada tervishoiu osapoolte omavahelist suhtlust. Andmeanalüüsile tuginedes saab teha paremaid ja täpsemaid otsuseid haiguste diagnoosimisel ja ravis ning seeläbi kasutada senisest säästlikumalt ka tervishoiu ressursse. Inimestele võimaldab see aga paremat ligipääsu oma terviseandmetele, kontrolli oma terviseandmete kasutamise üle ning võtta suurema vastutuse oma tervise eest hoolt kanda.
 
EL ministrite nõukogu järeldustes julgustatakse liikmesriike suurendama investeeringuid teenuste kvaliteeti toetavate e-lahenduste kasutusevõtuks tervishoius ning kõrvaldama põhjendamatuid takistusi terviseandmete liikumisel. Andmete vaba liikumise tagamiseks tervishoius kutsutakse üles Euroopa Komisjoni toetama EL fondide kaudu piiriüleselt toimivate infosüsteemide loomiseks.
 
EL terviseministrite nõukogu järeldustes kokkulepitud põhimõtete rakendamine loob uusi võimalusi nii inimestele kui terviseteenuseid pakkuvatele ettevõtetele. „Näiteks on harvikhaiguste all kannatavale inimestele tänu piiriülestele andmevahetus- ja koostööplatvormidele võimalik pakkuda juurdepääsu Euroopa parimale meditsiinialasele teadmisele. See omakorda võimaldab haiguse kiiremat diagnoosimist ja paremat ravi,“ ütles Jevgeni Ossinovski. „Euroopas on 35 miljonit harvikhaiguste all kannatavat inimest, kes võiksid sellest potentsiaalselt kasu saada. Rääkimata miljonitest eurooplastest, kes reisivad ja saavad vajadusel kasutada oma terviseandmeid ja digiretsepti ka teises Euroopa riigis viibides.“
 
Lisaks tervisekasule suurendab tingimuste loomine teadustööks ja arendustegevuseks ka Euroopa ühisturul digitaalseid terviseteenuseid pakkuvate ettevõtete konkurentsivõimet ning teeb personaalmeditsiini võimalused inimestele kättesaadavamaks.
 
Inimeste juurdepääs oma terviseandmetele, inimeste õigus otsustada oma terviseandmete kasutamise üle ning terviseandmete kasutamine terviseteenuste arendamiseks ja teadustööks oli arutusel ka juuli lõpus Tallinnas toimunud terviseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus ministrid rõhutasid muuhulgas vajadust tõhustada koostööd andmete turvalisuse ning infosüsteemide koostalitlusvõime suurendamiseks.
 
Digitaalset innovatsiooni tervisevaldkonnas toetab e-tervise organisatsioonide suur huvi. Sadakond digitaalse tervise koostöökoguga liitunud Euroopa organisatsiooni töötavad koostöös riigiasutustega välja piiriüleseid koostöökokkuleppeid, et kiirendada tervisesüsteemide digitaliseerimist kogu Euroopas. Sidusrühmad avaldasid ühisdeklaratsiooni, mis on avatud toetuse avaldamiseks detsembri lõpuni.

Veel uudiseid samal teemal

vesi
18.04.2018|Sotsiaalministeerium

Küsitlusuuring: Alkoholi tarbimine väheneb

59% Eesti elanike hinnangul on nende alkoholitarbimine 2017. aastal jäänud võrreldes varasemaga samale tasemele ning 35% hinnangul on see vähenenud, sh on alkoholi tarbimine langenud ka piiri tagant alkoholi ostnute hulgas.

tervishoid
16.04.2018|Sotsiaalministeerium

Ida-Viru keskhaigla kaasajastamine viiakse riigi toel lõpuni

Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul 15 miljonit eurot, lepiti kokku reedel lõppenud riigi eelarvestrateegia (RESi) läbirääkimistel.