Sa oled siin

Toimetulekutoetuse süsteem muutub paindlikumaks

Valitsus kiitis täna heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega soovitakse teha toimetulekutoetuse süsteem senisest paindlikumaks ning suunata toetuse saajaid tööturule.

„Peame toetama ja julgustama toimetulekutoetuse saajaid tööle naasma,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Töötamine on parim kaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest. Tööle minemise soodustamiseks loome üleminekuaja, et tekiks motivatsioon ka väiksema palgaga tööd alustada. Kui praeguses süsteemis väheneb toetus juba esimesel palgapäeval, siis uue süsteemi järgi on tööle minejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused. Sellist üleminekuaega rakendatakse inimestele, kes on vähemalt kahe viimase kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu teenimata. Toimetulekutoetuse statistika kohaselt on töise tulu saajaid tööealiste toimetulekutoetuse saajate seas väga vähe, mistõttu on mõistlik süsteemi muuta.“

Edaspidi, kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvestata. Järgmised neli kuud arvestatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50%. „Lisaks loome õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna edaspidi kooliõpilaste töötasu ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel leibkonna sissetulekute hulka,“ ütles minister Iva.

Valitsusel on kavas tõsta ka toimetulekupiiri. Alates 2018. aastast on plaanis tõsta toimetulekupiir seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus. Loobutakse vajaduspõhisest peretoetusest ning selle asemel tõstetakse toimetulekupiir alaealistel 1,2 kordseks ehk seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus.

Lapsetoetused arvatakse edaspidi toimetulekutoetuse arvutamisel perekonna sissetulekute hulka. Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 2018. aastal 55 euroni kuus ja 2019. aastal 60 euroni kuus. Kolmandale ja igale järgnevale lapsele makstava lapsetoetuse suurus on 100 eurot kuus. 1. juulist lisandus ka täiendav lasterikka pere toetus, mis on 3-6-lapselistele peredele 300 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus.

„Ühtlasi suurendame kohalike omavalitsuste kaalutlusõigust selles osas, millised tulud võib toetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata jätta, sest just omavalitsused teavad oma inimeste vajadusi ja olukorda kõige paremini ning on pädevad seda hindama,“ ütles minister Iva.

2016. aastal maksid KOV-id toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest. Tööealistest toimetulekutoetuse saajatest 70% (12 221 inimest) said toimetulekutoetust vähemalt kolmel järjestikusel kuul ning neist vaid 13% (1640 inimest) said vähemalt ühel kuul töist tulu.

Muudatuste rakendumisel võimaldatakse toimetulekutoetust taotleda kogu kuu vältel ehk loobutakse nõudest, mille kohaselt taotlus toimetulekutoetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt kuu 20. kuupäeval.

Muudatused on planeeritud jõustuma alates 1. jaanuarist 2018.

Veel uudiseid samal teemal

„Teiste riikide kogemus on näidanud, et pered julgevad saada rohkem lapsi, kui emad tunnevad, et laste kasvatamises võtab suuremat rolli ka teine vanem," ütles minister Iva.
12.10.2017

Perehüvitiste süsteemi muudatused läbisid Riigikogus esimese lugemise

Vanemapuhkuse süsteemi muudatused läbisid täna Riigikogus esimese lugemise. Eelnõuga pikendatakse tasustatud isapuhkus 30-le päevale, muudetakse paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. Samuti kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus.

11.10.2017

Riik annab kohalikele omavalitsustele vahendid matusekulude katmise toetamiseks

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega riik toetab matuste korraldamist kõigi lahkunute puhul 250 euro ulatuses. Matusetoetuse määramine jääb kohaliku omavalitsuse pädevusse.