Sa oled siin

Tööandjaid oodatakse kandideerima peresõbraliku tööandja märgise programmi

„Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Pildi autor Ann Vaida
„Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Pildi autor Ann Vaida

Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvooru. Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks.

Programmis osalemiseks ei pea tööandja olema eelnevalt kasutusele võtnud peresõbralikke meetmeid ja piisab sellest, kui tööandjal on soov areneda ning rakendada peresõbralikku organisatsioonikultuuri.

„Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Peresõbralikkus on üks oluline põhjus, miks töötajad on lojaalsemad ning uued töötajad soovivad organisatsiooni tööle tulla. Seetõttu julgustan kandideerima ka neid tööandjaid, kes ei ole veel suuri samme teinud, kuid soovivad olla paindlikud ja peresõbralikud,“ lisas minister.

Sel aastal pääseb programmi ligikaudu 30 tööandjat, kes valitakse välja taotlusankeedi täitnud organisatsioonide hulgast. Aega selleks on  31. jaanuarini 2019. Programmi pääsejad selguvad 2019. aasta veebruari lõpuks.

2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt välja antava peresõbraliku tööandja märgise laiem idee on muuta ühiskonna hoiakuid peresõbralikumaks, parandada tööandjate konkurentsivõimet töötajate värbamisel ning suurendada töötajate turvatunnet. Konkursi tulemused on andnud võimaluse tunnustada tööandjaid, kes väärtustavad head tööõhkkonda ja arvestavad töötajate pereeluga.

Peresõbraliku tööandja märgise programm kestab 1,5-3 aastat sõltuvalt tööandja algsest peresõbralikkuse tasemest. Programmis suunatakse tööandjad oma tegevusi analüüsima ja põhjalikult läbi mõtlema, samal ajal pakutakse neile nõustamist ja koolitusi. Lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka töötajaid.

Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad konkurentsivõimelisemad. Eriti nähtav on töö- ja pereelu ühitamise positiivne efekt tööandjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega tööjõudu. Positiivse tulemusena on välja toodud ka haiguspäevade arvu vähenemist, töötajate madalamat stressitaset ja tööandja maine paranemist.

Praeguseks on peresõbraliku tööandja lõppmärgise pälvinud kokku 13 tööandjat, kes on lahkunud programmist ning 62 tööandjat omavad algmärgist, mis tähendab, et nad on veel programmis ja  arendavad peresõbralikke meetmeid.

Programm on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist ja peresõbraliku tööandja mudelit rakendab konsultatsiooniettevõte Civitta Eesti AS.

Lisainfo programmi kohta Tööelu portaali veebilehel.

2018. aasta sügisel alg- ja lõppmärgise saanud tööandjad

Peresõbraliku tööandja visuaal 

7.11.2018

Veel uudiseid samal teemal

„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
24.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uus seire: omavalitsused aitavad tööturult ja haridusest eemale jäänud noori

Üle Eesti toimus noortegarantii tugisüsteemi teine seire ning 39 kohalikku omavalitsust alustavad võimalike abivajavate noortega ühenduse võtmist. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge 16-26-aastastele noortele, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.

"Kuna naissoost internetikasutajad kogevad sagedamini vihakõnet ja ahistamist, hoiduvad naised sagedamini osalemast poliitilistes aruteludes ning avaldavad harvemini internetis oma seisukohti,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
12.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uuring: noored naised kogevad internetis rohkem ebavõrdset kohtlemist

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut osaleb täna ELi soolise võrdõiguslikkuse ministrite mitteametlikul kohtumisel Viinis, kus on läbiv teema sooline võrdõiguslikkus digimaailmas. Kohtumisel tuleb juttu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi EIGE uuringust, kus vaadati digitaliseerimisega kaasnevaid võimalusi ja ohte noorte seas.