Sa oled siin

Uue rahvatervise seaduse eelnõu läks kooskõlastusringile

Sotsiaalministeerium saatis teistele ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele kooskõlastamiseks uue rahvatervise seaduse eelnõu. Rahvatervise seadusega pannakse paika rahvatervise valdkonna üldine korraldus ning nõuded ja piirangud rahvastiku tervise kaitseks.

Alates 1995. aastast senini kehtiv rahvatervise seadus asendatakse uue terviktekstiga. Eelnõuga on kavas muu hulgas keelustada solaariumi- ja tätoveerimisteenus alaealistele, ülekaalulisust soodustavate toitude müük lasteasutustes ning seada piirangud ilusüstide tegemisele.

„Rahvatervise seadus on inimest ning tema füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu väärtustav õigusakt, mis rõhutab ühe meie olulisima vara – tervise tähtsust,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisala asekantsler Maris Jesse. „Uus seaduse terviktekst sõnastab senisest selgemalt erinevate asutuste ja osaliste vastutuse ohutu ja tervist toetava elukeskkonna kujundamisel ja aitab luua ühtset arusaama selle valdkonna korraldusest.“

Eelnõuga ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse ülesandeid rahvatervise valdkonnas. „Rahvatervise valdkonnas tulemuste saavutamiseks on oluline kohalike omavalitsuste roll, motivatsioon ja valmisolek elanike tervise eest hea seista. Uue seadusega rõhutatakse kohalike omavalitsuste vastutust ning võimalusi elukeskkonna kujundamiseks selliselt, et see oleks elanike tervist, heaolu ja turvalisust soosiv,“ ütles Jesse.

Rahvatervise seaduse alusel kehtestatakse 15 rakendusakti, millega sätestatakse muuhulgas täpsemad nõuded tervise kaitse tagamiseks lasteasutustes ja hoolekandeasutustes, nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele, nõuded toitlustamisele ja toiduvalikule lasteasutustes, nõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutustes jne. Rahvatervise seaduses reguleeritakse vaid neid rahva tervise kaitse seisukohast vajalikke nõudeid ja piiranguid, mis on teiste õigusaktidega katmata.

Olulisemate sisuliste muudatustena on seadusega plaanis:

  • keelata solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine alaealistele. Maailma Terviseorganisatsioon on lisanud solaariumi esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud. Tätoveerimisega seotud terviseoht tuleneb eelkõige tätoveerimisel kasutatavatest värvidest, mis võivad sisaldada raskemetalle ja erinevaid orgaanilisi ühendeid, mis võivad omada tervisele negatiivset mõju. Piirangute eesmärk on kaitsta lapsi teenuste eest, mis võivad suurendada eelkõige vähki haigestumise riski;
  • seada piirang nn invasiivsetele kosmeetikuteenustele, mille käigus läbistatakse nahka (v.a kehaaugustamine) ning mille teostamisega kaasneb oluline terviserisk, lubades neid edaspidi osutada vaid tervishoiutöötajatel. Sellised teenused on näiteks ilusüstid ja mesoteraapia, sügav keemiline koorimine ning mikronõelumine;
  • keelata madala toiteväärtusega ja kõrge energiasisaldusega toitude müümine lasteaedades ja koolides, kus õpivad peamiselt lapsed. Piirangu eesmärk on muuta laste haridusasutustes asuvate müügikohtade sortimenti senisest enam tervist toetavaks ning mõjutada seeläbi laste toitumisharjumusi ja -käitumist.

„Teadusuuringud näitavad, et solaariumikülastajatel on 74% suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui inimestel, kes solaariumi ei kasuta. Maailma Terviseorganisatsioon on soovitanud solaariumi kasutamise alaealistele keelustada ja mitmed riigid on seda soovitust ka järginud,“ ütles Jesse. „Keelustamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka Eesti nahaarstid.“

Näiteks on Euroopas alla 18-aastastel solaariumi kasutamine keelatud Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal ja Hispaanias. Tätoveerimine on alaealistel keelatud näiteks Taanis, Prantsusmaal, Rumeenias, Rootsis ja Suurbritannias. Sarnane praktika, kus invasiivseid kosmeetikuteenuseid võivad osutada vaid tervishoiutöötajad, kehtib ka näiteks Prantsusmaal ja Taanis.

„Koolipuhvetites ja müügiautomaatides pakutav mõjutab oluliselt laste toiduvalikuid ja toitumisharjumusi. On koole, kus pakutava tervislikkusele on enam tähelepanu pööratud, kuid kahjuks senini mitte kõikjal,“ ütles Maris Jesse. „Seepärast sisaldab eelnõu ka ettepanekut piirata laste ülekaalulisuse teket soodustavate toodete müüki lasteasutustes.“

Uuringutes on leitud, et kooli toidukeskkonna muutmine võib avaldada positiivset mõju laste toitumiskäitumisele. 2016. aastal läbiviidud uuringust selgus, et Eesti koolide territooriumidel olevates kohvikutes ja müügiautomaatides pakuti kõige enam müügiks maiustusi (59,5%), mahlajooke (54,4%), võileibu (53,9%) ja karastusjooke (50,2%). Puuvilju pakkusid müügiks vaid 24% ja köögivilju 16% müügikohtadest.

Uus seadus on plaanitud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril. 

Veel uudiseid samal teemal

maris
17.11.2017|Sotsiaalministeerium

Euroopa Liidu tervisepoliitika juhid arutavad tulevikuprioriteete

Täna, 17. novembril toimub Brüsselis EL liikmesriikide tervisepoliitika vanemametnike kohtumine. Kohtumisel on kõne all ravimipoliitika arengud Euroopa Liidus, tervisevaldkonna prioriteedid rahvusvahelisel tasandil ja tervisevaldkonna tegevuste rahastamine Euroopa Liidus.

tervisetõend
15.11.2017|Sotsiaalministeerium

Mootorsõidukijuhtide tervisenõuded täpsustuvad

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile mootorsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisenõudeid puudutava eelnõu, millega luuakse senisest täpsem loetelu diabeedi ja nende südame-veresoonkonna haiguste kohta, mis mõjutavad sõidukijuhtimist.