Sa oled siin

Uuest aastast muutus töövaidluste lahendamise kord

1. jaanuarist 2018 hakkas kehtima uus töövaidluse lahendamise seadus, millega muutub töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis paindlikumaks.

Seadusega võimaldatakse senise suulise istungi kõrval ka kirjalikku töövaidluste menetlust ja kompromissi kinnitamist. Lisaks antakse töövaidluse osapooltele võimalus läbida töövaidluskomisjoni juhataja vahendusel lepitusmenetlus ning pöörduda töövaidluskomisjoni ka kollektiivlepingu täitmisest tuleneva töövaidlusega.

Paindlik ning osapoolte leppimist ja kompromissi soosiv töövaidluste lahendamine aitab töötajatel ja tööandjatel jõuda kergemini mõlemat poolt rahuldava tulemuseni.

Seaduse jõustumisega kadus 2009. aastast kehtiv rahalise nõude piirmäär 10 000 eurot ning töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ka rahaliselt suurema nõudega.

Töötajatel ja tööandjatel on edaspidi suurem võimalus otsustada, millise piirkonna töövaidluskomisjonile töövaidlusavaldus esitatakse. Töötaja saab töövaidluse lahendamise kohta valida näiteks oma elukoha, töötamise koha või tööandja elu- või asukoha järgi. Selge erandina nähakse uues seaduses, et töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi.

Töövaidluskomisjonid kuuluvad ka edaspidi tööinspektsiooni juurde.

Lisaks sellele, et töövaidluskomisjoni juhatajale hakkavad kehtima karmimad kvalifikatsiooninõuded, hakatakse tulevikus kord kolme aasta jooksul hindama nende ametikohale sobivust. Nõuded kehtestati ka kaasistujale, kelle osalus komisjoni töös on tulevikus mõnevõrra väiksem, sest juhatajate ainupädevus laieneb. 

Aasta alguses asuvad ametisse ka uued töövaidluskomisjoni juhatajad. Uue töövaidluse lahendamise seaduse menetlusnormide rakendamisele üleminek võib esialgu kaasa tuua tavapärasest veidi pikemaid menetlusaegu. 

03.01.2018

Veel uudiseid samal teemal

„Tööandjate ja ametiühingute otsus töötasu alammäära 40 euro võrra tõsta väärib tunnustust, sest see aitab kaasa ebavõrdsuse vähenemisele ja parandab suure hulga inimeste, eriti just madalapalgaliste toimetulekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
13.12.2018|Sotsiaalministeerium

2019. aastal tõuseb töötasu alammäär 540-le eurole

Valitsus kinnitas tänasel istungil 2019. aasta töötasu alammääraks 540 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,21 eurot.

Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks, täienev pensioni arvutamise valem hakkab arvesse võtma lisaks palgale ka miinimumpalgaga töötamist ning pensioniiga on 2027. aastast seotud keskmise eeldatava elueaga. Foto: pexels.com
12.12.2018|Sotsiaalministeerium

Paindlik ja senisest solidaarsem pension sai seaduseks

Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks, täienev pensioni arvutamise valem hakkab arvesse võtma lisaks palgale ka miinimumpalgaga töötamist ning pensioniiga on 2027. aastast seotud keskmise eeldatava elueaga. Täna Riigikogus vastu võetud muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud pensioniosasid, paindlikku vanaduspensionit saavad kasutada kõik soovijad.