Sa oled siin

UURING: Eesti elanikel on järjest suurem valmisolek vähenenud töövõimega inimestega koos töötamiseks

75% inimestest, kellele endale pole püsivat töövõimekadu ega vähenenud töövõimet määratud, suhtuvad vähenenud töövõimega inimestega koos töötamisse hästi, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud värskest küsitlusuuringust.  Aasta varem oli sama näitaja 71%.

„Töövõimereformi suurim eesmärk on anda vähenenud töövõimega inimestele paremad võimalused aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus. Selleks on tähtis meie kõigi valmisolek vähenenud töövõimega inimestega arvestamiseks ja koos töötamiseks,“ ütles töövõimepoliitika juht Arne Kailas. „Aastaga on astutud väike, kuid positiivne samm suurema valmisoleku poole – rohkem inimesi on valmis töötama mitmekesises meeskonnas.“

Küsitlusuuringu andmetel tunnetavad Eesti elanikud varasemaga võrreldes vähem eelarvamuslikku suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse. Kui 2015. aastal nõustus 81% küsitletutest väitega, et vähenenud töövõimega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega, siis tänavu oli samal seisukohal 72% vastanutest.

Töövõimereformi aluseks olevale põhimõttele lähtuda töövõime hindamisel sellest, mida inimene suudab, püsib kõrge toetus – seda pooldas 86% kõigist elanikest ja 83% töövõimekaoga inimestest.

Kõigist Eesti elanikest 66% teab, et töövõimetuse asemel hinnataksegi uues süsteemis töövõimet ning 57% oli kursis, et hindamisega tegeleb Eesti Töötukassa. Kolmandik elanikest on kursis, et osal taotlejatest tuleb töövõimetoetuse saamiseks end näiteks töötuna arvele võtta ning kolmandik on teadlik, et uues süsteemis sõltub töövõimetoetuse suurus ka vähenenud töövõimega inimese sissetulekutest.

„Osalise töövõimega inimestel tuleb töövõimetoetuse saamiseks edaspidi olla aktiivne ehk näiteks töötada, tööd otsida, õppida või kasvatada alla kolmeaastast last. Samuti sõltub töövõimetoetuse suurus inimese sissetulekust, sest on mõeldud neile, kes ei teeni ise piisaval määral elatist. See tähendab, et ligi Eesti keskmist palka teenivatel inimestel hakkab töövõimetoetus vähenema. Kuna need tingimused ei puuduta kõiki vähenenud töövõimega inimesi, on madalam teadlikkus nendest ootuspärane,“ selgitas Kailas. 

Küsitlusuuringu viis 22. novembrist kuni 8. detsembrini läbi Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti üle Eesti silmast silma 1015 vähemalt 16-aastast vastajat. Ilma püsiva töövõimekao ja/või puudeta inimesi oli küsitlusvalimis 846.

Veel uudiseid samal teemal

17.07.2018|Sotsiaalministeerium

Sikkut: maksukoormus ei tõuse, hüvitise saamine läheb lihtsamaks

Tööõnnetuskindlustuse teemal on kõlama jäänud tööandjate maksukoormuse võimalik tõus. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitab, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis ei suurenda tööandjate maksukoormust.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut
10.07.2018

Riik teeb ettepaneku töösuhete ja tööohutuse reeglite kaasajastamiseks

Riik teeb ettepaneku töösuhete ja tööohutuse reeglite kaasajastamiseks Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele kaks väljatöötamiskavatsust, millest ühes tehakse ettepanek uute, paindlike töötingimuste ning teises tööõnnetuskindlustuse loomiseks.