Sa oled siin

Uuring: Euroopas on eeldused terviseandmete piiriüleseks liikumiseks olemas

e-tervis
Kui me soovime, et patsiendid võtaksid suurema vastutuse oma tervise eest ning et meie tervisesüsteemid vastaksid veelgi täpsemini iga üksiku patsiendi individuaalsetele vajadustele, peame julgustama inimesi oma terviseandmeid kasutama ja seda ka võimaldama,“ ütles e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. Foto: Pixabay.com

Paljudes Euroopa riikides on digitaalsed terviseandmed olemas, samuti on patsientide ja tervishoiutöötajate ootus e-tervise teenuste arenguks ning seadusandlus, mis võimaldab nende turvalist kasutamist, selgub sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel valminud KPMG Baltics OÜ uuringust.

Uuringu käigus kaardistati terviseandmete liikumist takistavaid ja soodustavaid tegureid, sealhulgas elanike ootusi ja võimalusi oma digitaalsete terviseandmete kasutamiseks Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Ühendkuningriigis ja piiriüleselt ning tehti ettepanekuid takistuste kõrvaldamiseks.

KPMG Baltics OÜ avaliku sektori teenuste juhi Juta Saareveti sõnul on eeldused terviseandmete vabaks ja turvaliseks piiriüleseks liikumiseks Euroopa Liidus olemas. „Terviseandmed tekivad elektrooniliselt nii Eestis kui Euroopas. Nüüd, kus terviseandmed on elektroonilisel kujul olemas, tuleb keskenduda sellele, et tekiks juurde teenuseid, millest inimene kasu saab, nii avalikke- kui erateenuseid,“ ütles Juta Saarevet. „Mida rohkem on teenuseid, seda rohkem andmeid kasutatakse, seda paremaks muutub terviseandmete kvaliteet ja seda rohkem saab omakorda luua veelgi paremaid teenuseid.“

Uuringust selgub, et parandada tuleb inimeste juurdepääsu elektroonilistele terviseandmetele ja andmete kaasaskantavust. „Tähelepanu tuleb pöörata nii õigusruumi kaasajastamisele kui ka andmete turvalist vahetamist ja kaasaskantavust toetava taristu loomisele. Selleks, et Euroopa Liidus toimiks ühtne e-tervise lahenduste turg on vajalik ühtne, lihtne ja selge reeglistik e-tervise lahenduste loomisele, kasutamisele ja levitamisele,“ lisas Saarevet.

Inimeste suhtumine oma terviseandmete kaitsesse ja privaatsusse on Euroopas erinev. Kui Eesti, Soome ja Rootsi patsiendid oma andmete kasutamise pärast märkimisväärselt mures ei ole, siis Ühendkuningriigis peab seda oluliseks murekohaks kuni 60% ning Saksamaal ja Poolas 20-40% patsientidest.

Uuringu andmeil pole peamised takistused terviseandmete liikumisel infotehnoloogilised või õiguslikud, vaid pigem nö pehmed aspektid, nagu inimeste hoiakud, teadlikkus ja koostöövalmidus.
 
Eesti Perearstide Seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul on e-tervise arengueelduseks ka tervishoiutöötajate mõttemallide muutumine. „Peaksime mõistma, et tervishoiutöötajad on vaid andmete kasutajad ning terviseandmete omanik on patsient. Selle asemel, et terviseandmeid patsientide asutustes hoida, peaksime andma need inimestele mõistetavas keeles, et võimaldada neil raviprotsessis aktiivsemalt osaleda.“

Uuringust selgub, et terviseandmed liiguvad erinevate liikmesriikide vahel Euroopas ka praegu, kuid enamasti võtab patsient need endaga kaasa paberil. Uuring toob välja, et paljudes riikides on ka juba praegu reguleeritud ja võimaldatud andmete teisene kasutamine, näiteks statistika, uurimistöö või tervishoiuteenuste arendamise eesmärgil, kuid neid kasutatakse siiski vähe.

„Kui me soovime, et patsiendid võtaksid suurema vastutuse oma tervise eest ning et meie tervisesüsteemid vastaksid veelgi täpsemini iga üksiku patsiendi individuaalsetele vajadustele, peame julgustama inimesi oma terviseandmeid kasutama ja seda ka võimaldama,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. „Selleks on meil vaja kokkuleppeid, mida, kuidas ja millal andmetega tervishoius teha võib, mis hõlmaks andmete jagamist nii erinevate tervishoiuteenuste pakkujate kui üha enam ka erinevate riikide vahel.“

Digitaalse ühisturu põhimõtete, isikuandmete vaba liikumise ja digitaalse innovatsiooni toetamine tervishoius on eeloleva Eesti EL Nõukogu eesistumise üks prioriteete. „Eesti eesmärk eesistujana on juhtida Euroopa Liidu Nõukogu järeldusteni, mis annavad poliitilised suunised lähiaastate e-tervise alase poliitika ja tegevuste kavandamiseks, et kiirendada  ja laiendada terviseandmete kasutamist ka piiriüleselt,“ ütles Aaviksoo. „Lisaks on kavas jõuda riikide vahel kokkuleppeni 7-9 konkreetse ühise digiprojektialgatuse osas, mida liikmesriigid koos Euroopa Komisjoniga ellu viiksid ja ka rahastaksid.“

Uuring „Isiku terviseandmete vaba liikumise tõkete kaardistamine EL digitaalse ühisturu eesmärkide valguses“ valmis Riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellimusel ning seda rahastati Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi 2014-2020 kaudu.

Veel uudiseid samal teemal

e-tervise konverents
17.10.2017

Üle 100 Euroopa organisatsiooni esitasid täna Tallinnas väljakutse tervishoiu digitaalsele innovatsioonile

Täna, 17. oktoobril avaldati Tallinnas toimuval kõrgetasemelisel konverentsil e-tervise organisatsioonide ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on kiirendada digitaalset innovatsiooni tervishoius. Enam kui 100 Euroopa organisatsiooni ettepanekuid koondav deklaratsioon kutsub üles astuma konkreetseid samme e-tervise arendamiseks Euroopas.

minister
17.10.2017|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium sõlmis lepingu HPV-vaktsiini ostmiseks

Sotsiaalministeerium sõlmis lepingu inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsiini ostmiseks. Vaktsineerimisega alustatakse alates 2018. aastast.