Sa oled siin

Uus täiendava ravimihüvitise süsteem vähendab oluliselt inimeste kulusid retseptiravimitele

ravimid
"Pensionäride jaoks, kellel kõrgendatud ravivajaduse tõttu on ravimikulud kõige suuremad, tähendab see, et nad maksavad aastas terve ühe kuu pensioniraha ravimitele ja seda olukorda soovime tulevikus muuta,“ ütles minister Jevgeni Ossinovski. Allikas: Pixabay.com

Valitsus kiitis tänasel kabineti nõupidamisel heaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettepanekud uue ravimihüvitise süsteemi loomiseks. Loodav täiendava ravimihüvitise süsteem vähendab oluliselt suure ravimivajadusega inimeste kulusid retseptiravimitele ja on patsiendile lihtsam, kuna soodustust hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimi ostmisel.

„Ravimite kättesaadavus puudutab suurt osa ühiskonnast ning vananevas ühiskonnas on see kasvava tähtsusega probleem. Meie eesmärk on vähendada ravimikulutusi eelkõige nendel inimestel, kelle jaoks need moodustavad praegu väga suure osa nende sissetulekust ning kellel võivad seetõttu vajalikud ravimid ostmata jääda,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Meil on praegu 110 000 inimest, kes kulutavad olemasolevatele soodustustele vaatamata retseptiravimitele igal aastal üle 100 euro. Tervelt 15 000 inimest kulutavad üle 300 euro ja siinjuures me räägime ainult retseptiravimitele tehtavatest kulutustest. Pensionäride jaoks, kellel kõrgendatud ravivajaduse tõttu on ravimikulud kõige suuremad, tähendab see, et nad maksavad aastas terve ühe kuu pensioniraha ravimitele ja seda olukorda soovime tulevikus muuta.“

Täiendava ravimihüvitise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust kõrgendatud ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral. Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot.

 

 

Kulutustelt vahemikust 100-300 eurot on kavas maksta täiendavat ravimihüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses.  

Seejuures, mida kõrgemad on inimese kulutused ravimitele, seda suurem on täiendav ravimihüvitis. Näiteks, kui inimene kulutab aastas ravimitele kokku 110 eurot, siis on täiendav ravimihüvitis tema jaoks 5 eurot, 250 euro kulutamisel 75 eurot ning 400 euro puhul 190 eurot.

Diagramm: Uus täiendava ravimihüvitise maksmise süsteem. Inimese omaosalus retseptiravimite ostmisel (rohelisega) ja haigekassa poolt tasutav täiendava ravimihüvitise osa (sinisega).
Allikas: Eesti Haigekassa, 2017

Uue süsteemi elluviimiseks otsustas Vabariigi Valitsus panustada ravimihüvitiste eelarvesse täiendavalt 3 miljonit eurot ning ühtlustada 2002. aastast alates kehtinud senised retseptitasud 1,27 euro ja 3,19 euro pealt 2,5 eurole retsepti kohta. 

Samuti kiitis valitsus heaks tervise- ja tööministri ettepanekud anda soodusravimite loetelu ja ravimihangetega seotud korralduslikud ülesanded sotsiaalministeeriumilt üle haigekassale.

Taust:

WHO poolt 2014. aastal tehtud põhjalik omaosaluse analüüs tõi järeldustena välja, et madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad suhteliselt rohkem ravimitele kui jõukamad leibkonnad, kes omakorda kulutavad enam hambaravile. Kõige rohkem mõjutavad madalama sissetulekuga isikute omaosaluskoormust muudatused ravimihüvitistes.

Diagramm: Kriitilises piiris omaosalusega leibkondade ravimikulude struktuur.
Allikas: Andres Võrgu arvutused Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu põhjal, kasutades WHO uuendatud metoodikat omaosaluse mõju leidmiseks, 2010-2012 keskmine

 

Diagramm: Näited inimese omaosaluse vähenemisest uue täiendava ravimihüvitise süsteemi loomisel.
Allikas: Eesti Haigekassa, 2017

Näide 1: Tegemist on tööealise inimesega, kellel on kõrge veresuhkru tase (II tüüpi diabeet), kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesterooli tase ning astma. Kõigi loetletud haiguste ravimeid kompenseerib haigekassa 75% soodusmääraga.  Ta tarvitab püsivalt korraga kolme erinevat diabeedi ravimit (metformiin, sitagliptiin, liraglutiid) ning vererõhu kontrolli all hoidmiseks ramipriili, indapamiidi ja amlodipiini. Hüperkolesteroleemia püsiraviks on talle määratud atorvastatiin ning astma raviks regulaarselt inhaleeritav budesoniidi ja formoterooli kombinatsioon. Loetletud ravimite korrapärasel tarvitamisel kirjutatakse talle ühe aasta jooksul 48-49 ravimiretsepti. Kehtivate ravimihindade ning kompenseerimiskorra järgi oleks patsiendi vältimatu kulu ravimitele aastas 467,12€. Uue korra järgi on vältimatu kulu patsiendile 235,99€ aastas.

Näide 2: tegemist samasuguste haiguste ning raviskeemidega nagu näites 1, kuid kuna tegemist on pensionäriga on loetletud ravimid talle ette nähtud 90% soodusmääraga. Loetletud ravimite korrapärasel tarvitamisel kirjutatakse talle ühe aasta jooksul 48-49 ravimiretsepti. Kehtivate ravimihindade ning kompenseerimiskorra järgi oleks patsiendi vältimatu kulu ravimitele aastas 283,67€. Uue korra järgi on vältimatu kulu patsiendile 203,54€ aastas.

Diagramm: Omaosaluse koormus tervishoiu kogukuludes. Allikas: WHO, 2011

 

Patsientide omaosaluse määr tervishoiu kulutuste katmiseks läheneb 25%-le (2015: 22,7%). See on rahvastiku tervise arengukavas seatud maksimumina, mida ei tohi ületada. 

Kulutused ravimitele moodustavad suurima osa inimeste omaosalusest tervishoiukulutuste katmisel. Tervise Arengu Instituudi andmetel kokku 38% kõigist tervishoiukuludest, sealhulgas kulutatakse 16% käsimüügi- ja 22% retseptiravimitele. 

Diagramm: Omaosaluse jagunemine aastal 2015. Allikas: Tervise Arengu Instituut

Veel uudiseid samal teemal

toidupüramiid
14.12.2017|Sotsiaalministeerium

Rahvatervise seaduse eelnõu: Koolipuhvetite toiduvalik peab lähtuma riiklikest toitumissoovitustest

Sotsiaalministeerium saadab justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks rahvatervise seaduse eelnõu, millega ajakohastatakse rahvatervise valdkonna korraldust ning nõudeid rahva tervise kaitsmiseks. Muuhulgas tehakse eelnõuga ettepanek anda koolipuhvetis pakutava toiduvaliku eest peamine vastutus koolijuhile, kes peab lähtuma riiklikest toitumissoovitustest.

minister
12.12.2017

Tallinnas toimub rahvusvaheline HIVi ja tuberkuloosi alane kohtumine

Täna ja homme, 12. ja 13. detsembril, toimub Tallinnas Eesti EL Nõukogu eesistumise raames rahvusvaheline kohtumine, millel keskendutakse HIVi ja tuberkuloosi leviku peatamisele suunatud programmide rahastamisele ja teenustele.