Sa oled siin

Valitsus andis rohelise tule soolise palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris

"Alustame muudatustega esmalt avalikust sektorist, andes ka erasektori tööandjatele võimaluse digilahenduse kasutamiseks ja tööinspektsioonilt nõu saamiseks. Teeme avalikus sektoris kõigepealt oma hoovi korda ja näitame nii eeskuju ka teistele," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu muudatused, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgalõhe analüüsimiseks ja vähendamiseks.

Eelnõu eesmärk on aidata tööandjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks antakse tööinspektsioonile õigused teha avalikus sektoris järelevalvet võrdse palga põhimõtte järgimise ja rakendamise üle.

„Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud riigipõhistes soovitustes juhitakse tähelepanu Eesti suurele soolisele palgalõhele ning läbipaistmatutele palgasüsteemidele, ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Eelnõuga muudetakse palgasüsteemid läbipaistvamaks, mis on samuti üks Euroopa Komisjoni pakutud lahendustest. Alustame muudatustega esmalt avalikust sektorist, andes ka erasektori tööandjatele võimaluse digilahenduse kasutamiseks ja tööinspektsioonilt nõu saamiseks. Teeme avalikus sektoris kõigepealt oma hoovi korda ja näitame nii eeskuju ka teistele.“

Aastast 2004 on kõigil tööandjatel juba kehtiva õiguse järgi kohustus tagada naiste ja meeste võrdne tasustamine sama või võrdväärse töö eest. Samuti peavad tööandjad edendama soolist võrdõiguslikkust oma organisatsioonis. Järelevalve aitab edaspidi seda kohustust paremini täita.

Palgalõhe automaatseks arvutamiseks töötatakse välja digitaalne tööriist ehk palgalõhe valgusfoor, mis hoiab tööandjate halduskoormuse madala. Palgaandmete soopõhine võrdlus viiakse läbi nende andmete pinnalt, mida tööandjad riigile juba esitavad ning mis on kättesaadavad läbi registrite.

Kui valgusfoor tuvastab organisatsioonis palgalõhe, selgitab tööandja välja palgalõhe põhjused. Kui tööandja ei leia palgalõhele objektiivseid põhjendusi, koostab ta tegevuskava, kus on selgitatud, kuidas ja milliste tegevustega ta oma asutuse palgalõhet vähendama hakkab.

Kogu kirjeldatud protsessi käigus pakub nõustamist ja tuge tööinspektsioon, kuhu arendatakse vastav pädevus.

Eelnõu täpsustab ka tööandjate kohustusi töötajate kohta soopõhiste andmete kogumisel ja töötajate informeerimisel naiste ja meeste võrdõiguslikkusest organisatsioonis. See tähendab sõnaselgelt andmete loetlemist, mille põhjal nii tööandjal endal, tööinspektsioonil ja teistel seaduse täitmist jälgivatel organitel, aga ka töötajatel või nende esindajatel on võimalik hinnata sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmist. 

Eelnõu jõustub 2020. aasta 1. juulil.

23. august 2018

Veel uudiseid samal teemal

„Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Pildi autor Ann Vaida
07.11.2018|Sotsiaalministeerium

Tööandjaid oodatakse kandideerima peresõbraliku tööandja märgise programmi

Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvooru. Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks.

„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
24.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uus seire: omavalitsused aitavad tööturult ja haridusest eemale jäänud noori

Üle Eesti toimus noortegarantii tugisüsteemi teine seire ning 39 kohalikku omavalitsust alustavad võimalike abivajavate noortega ühenduse võtmist. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge 16-26-aastastele noortele, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.