Sa oled siin

Valitsus arutas paindlikumat vanemapuhkust

Kaia Iva: Plaanitud muudatustega usaldame perede valikuid ja anname puhkuste ning hüvitiste kasutamisel oluliselt rohkem valikuvõimalusi.
Iva: Plaanitud muudatustega usaldame perede valikuid ja anname puhkuste ning hüvitiste kasutamisel oluliselt rohkem valikuvõimalusi. Foto: pexels.com

Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel vanemapuhkuste süsteemi kaasajastamist, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel. Arutelu jätkatakse uuesti märtsis ning eelnõu on kavas valmis saada sügiseks.

„Muutunud on töö tegemise viisid ja ka perede soovid ning võimalused on väga erinevad. See eeldab vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemilt ajaga kaasas käimist – paindlikkust ning valikuvõimalusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Plaanitud muudatustega usaldame perede valikuid ja anname puhkuste ning hüvitiste kasutamisel oluliselt rohkem valikuvõimalusi.“

Peamise muudatusena on plaanis liita senised rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus ning isapuhkus koos kõigi seniste hüvitistega üheks vanemapuhkuseks ja –hüvitiseks, mida saaks tulevikus kasutada kas ühes osas või osadena kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Teise peamise uuendusega on ettepanek suurendada isade osalemist hoolduskoormuse jagamisel. Selleks on kavas lisada praegusele vanemahüvitise perioodile üks kuu, mis oleks mõeldud kasutamiseks ainult isadele ega oleks üle antav teisele vanemale. „Hoolduskoormusega kaasnevat vastutust kannavad praegu peamiselt naised, mis võib kaasa tuua nii karjääri takerdumise, diskrimineerimise kui ka sissetulekutes kaotamise. Teiste riikide kogemus näitab, et paindlikud võimalused töö- ja pereelu kombineerimisel motiveerivad isasid võtma rohkem aega pere ja laste jaoks,“ rääkis Iva.

Eelnevalt töösuhtes olnud vanematele on seega tulevikus plaanis maksta vanemahüvitist kuni 605 päeva ehk järjestikku kasutades kuni lapse u 19-kuuseks saamiseni. Mittetöötavale vanemale oleks tasustatud vanemahüvitise periood 575 päeva.

 

TAUST

  • 2015. aastal sai vanemahüvitist kokku 14 505 inimest, kellest kõigest 8% olid isad.
  • Lapsehooldustasu maksti alla 3-aastase lapse kasvatamise korral 98% juhtudest naistele.
  • Tasustatud lapsepuhkust ja puudega lapse lisapuhkust kasutavad enamasti (vastavalt 79% ja 76%) emad.
  • FIEdel, vaba elukutse esindajatel (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid), käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavatel või mittetöötavatel isadel puudub praegu õigus isapuhkusele ja selle tasule.
  • 140-päevase rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ei ole praegu Eestis lubatud töötada, kuna õiguslikult käsitletakse seda perioodi ajutise töövõimetusena. Tänapäevased arusaamad ja töö tegemise võimalused sellist lähenemist ei toeta ning paljud lapseootel naised on võimelised ja tahavad töötada.
  • Vanematel ei ole praegu võimalik osakoormusega töötades ja puhates olla lapsehoolduspuhkusel samaaegselt.
  • Taanis, Norras ja Rootsis saab kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist, vanemad saavad olla puhkusel nii üheaegselt kui eraldi, osa hüvitisest on võimalik säilitada hilisemaks perioodiks, samuti on võimalik valida madalamalt hüvitatud pikema puhkuseperioodi ja kõrgemalt hüvitatud lühema puhkuseperioodi vahel.
  • Riikides, kus osa vanemapuhkusest on reserveeritud isadele, on isade osakaal vanemapuhkuse kasutajate hulgas väga kõrge (nt Norras, Islandil ja Rootsis ca 90%). Samuti jagavad isad peale individuaalõiguse kasutamist meelsamini ka ülejäänud, perele jagamiseks mõeldud puhkuseosa.
  • Norras tõusis isade osakaal vanemapuhkuse kasutamises pärast isadele suunatud vanemapuhkuste muudatusi 1993. aastal 1997. aastaks 4 protsendilt 70-ni ja on viimastel aastatel olnud ca 90%.

Veel uudiseid samal teemal

„Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal on endiselt paljud inimesed tööta. Soovime tööandjaid julgustada looma töökohti just nendesse piirkondadesse, kus on veel kasutamata tööjõudu,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
14.01.2019|Sotsiaalministeerium

Jaanuarist toetab riik Kirde- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

1. jaanuarist saavad Ida-Viru-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa tööandjad taotleda töötukassast piirkondlikku töökoha loomise toetust, et julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

„Töökeskkonnal, kus veedame suure osa päevast, on oluline mõju inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu peame hoolitsema selle eest, et töökeskkond oleks töötajate tervist hoidev,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
03.01.2019|Sotsiaalministeerium

Uuest aastast jõustusid muudatused töökeskkonna korralduses

Selle aasta jaanuarist jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Muudatustega kaasajastati töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.