Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud ohtlike keemiliste ainete piirnormid töökeskkonnas

Vabariigi Valitus võttis tänasel istungil vastu eelnõu, millega kehtestatakse mitmele ohtlikule keemilisele ainele töökeskkonna piirnorm ning muudetakse mitmed senised piirnormid rangemaks. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud ohtlike ainete piirnormid.

„Piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse,“ ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janar Holm. „Tööandja peab piirama ja vähendama töötajate kokkupuudet töökeskkonnas kasutatavate ohtlike kemikaalidega. Teades ohtliku aine lubatavat sisaldust töökeskkonna õhus ehk aine piirnormi ja rakendades sellest kinnipidamiseks vajalikke kaitse- ja ennetusmeetmeid, saab tööandja kaitsta töötajate tervist töökohal.“

Määrusega kehtestatakse Eesti õiguses 8 uue ohtliku aine piirnormid ja 18 aine piirnormid muudetakse rangemaks, näiteks muutuvad rangemaks kaevandusgaasidena tuntud süsinikoksiid CO ehk vingugaas, lämmastikoksiid NO ja lämmastikdioksiid NO2, mis jäävad kaevanduskäigu õhku pärast lõhkamistöid. Eesti rakendab kokkuleppel huvigruppidega allmaakaevandustes uutele piirnormidele direktiiviga lubatud kuni viieaastast üleminekuaega järgmiselt: CO puhul on üleminekuaeg 2 aastat, kuni 21.08.2020. NO ja NO2 puhul on üleminekuajaks aga 5 aastat, kuni aastani 21.08.2023. Selle aja jooksul saavad tööandjad koostöös mõõtelaboritega välja selgitada, milliseid mõõtemeetodeid oleks optimaalne kasutada, et mõõta nende ohtlike gaaside sisaldust õhus. Samuti peavad tööandjad tagama, et töökohad vastaksid uutele piirnormidele ja selleks peavad ettevõtted vajadusel sisse viima muudatused tööprotsessides.

Piirnormiga määratakse ohtliku aine lubatav sisaldus töökeskkonna õhus. Ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus saab teha kindlaks mõõtmisega. Need andmed peavad kajastuma riskianalüüsis ja nende alusel rakendab tööandja abinõusid töötaja tervise kaitseks. Tööandja peab mõõtmise abil kindlaks tegema ohtliku aine sisalduse õhus ja vajadusel rakendama meetmeid, et aine sisaldus jääks allapoole piirnormi. Meetmeteks võib olla näiteks ventilatsiooni tõhustamine. Ohtlike kemikaalide üle töökeskkonnas teeb järelevalvet tööinspektsioon.

2012. aastal läbi viidud uuringu „Ohtlike ainete kasutamine töökohal“ andmetel esineb ohtlikke kemikaale 30% üle viie töötajaga ettevõtetes ning 15% ettevõtetes puutuvad töötajad ohtlike kemikaalidega kokku rohkem kui veerand tööajast. Eelnõus esitatud piirnormidest kinnipidamine aitab ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse, milleks on näiteks nahahaigused, allergeenidest põhjustatud kutsehaigused, kutsemürgistused ning kopsukahjustused.

Määrus jõustub 21. augustil 2018. aastal, mis on ka Euroopa Komisjoni direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

1.03.2018

Veel uudiseid samal teemal

13.06.2018|Sotsiaalministeerium

Veelgi paindlikum vanemapuhkus läbis täna Riigikogus esimese lugemise

Riigikogus läbisid täna esimese lugemise vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad, sh lapsendajad ja hoolduspered saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada.

13.06.2018|Sotsiaalministeerium

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut arutas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuga soolise võrdõiguslikkuse väljakutseid

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kohtus täna (13.06.2018) Euroopa Nõukogu (EN) inimõiguste voliniku Dunja Mijatovićiga, kellele minister tutvustas Eesti plaane soolise palgalõhe vähendamiseks. EN inimõiguste voliniku Eesti-visiidi eesmärk on saada ülevaade inimõiguste alasest olukorrast riigis.