Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks töövõimereformi edasilükkamise eelnõu

Valitsus kiitis tänasel kabinetiistungil heaks seaduseelnõu, mis lükkab töövõimereformi mahukaima komponendi ehk uutel alustel hindamise poole aasta võrra edasi.

Otsus on järg kevadisele tervise- ja tööminister Rannar Vassiljevi ning sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ettepanekule. „Selle eelnõuga ei muuda me töövõimereformi põhimõtteid, küll aga aitame kaasa, et seadus rakenduks võimalikult valutult ning tagaks sujuvama ülemineku uuele süsteemile,“ rääkis minister Vassiljev. 

Heakskiidu saanud töövõimetoetuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt käivitub uutel alustel töövõime hindamine järgmise aasta 1. juulist.

Edasilükkamine tagab parema valmisoleku töövõimereformi rakendumiseks (rakendusaktid, IT-arendused). Täiendavat aega oli vaja ka selleks, et tagada kvaliteetse töövõime hindamise teenuse sisseostmine. Kuuekuuline lisaaeg võimaldas samuti analüüsida töövõime hindamise metoodika katsetamise tulemusi ja teha metoodikas vastavaid täiendusi enne töövõime hindamise teenuse hankeid. 

Teenused käivituvad jaanuarist 

Eelnõu jõustumisel rakendub ka teine oluline kevadel kokku lepitud põhimõte „uued teenused enne, uus hindamine pärast“. See tähendab minister Vassiljevi sõnul sujuvamat üleminekut uuele süsteemile ning reformi komponentide asetamist õigesse järjekorda, lähtudes muuhulgas puuetega inimeste esindusorganisatsioonide soovitustest. 

„Me anname töövõimetuspensionäridele kõigepealt aega harjuda uue olukorraga ehk proovida 1. jaanuarist suurt hulka uusi töövõimereformiga käivituvaid teenuseid. Ning reformi teine pool, aktiivsusnõuded ja sellega seonduv, käivitub hiljem,“ rääkis Vassiljev.

1. juulist 2016 käivitub hindamine vaid osaliselt ehk n-ö uutele sisenejatele. Praegused töövõimetuspensionärid on oodatud töötukassasse sellest omakorda pool aastat hiljem ehk 1. jaanuarist 2017. Ka siis pole vaja tulla kõigil korraga, vaid viie aasta jooksul – vastavalt sellele, millal konkreetse isiku pensioni kehtivuse tähtaeg kukub. 

Sissetulekuauku ei tule

Eelnõuga ennetatakse ka sissetulekuaugu tekkimist, mis tekiks inimestel üleminekul ühelt süsteemilt teisele. Nimelt, kui praegust töövõimetuspensioni makstakse inimesele kuu alguses etteulatuvalt, siis uut töövõimetoetust tagant järele ehk järgmise kuu alguses. Nii tekib üleminekuhetkel – ühelt süsteemilt teisele liikumisel – üks kuu, kus inimene ei saa enam vana pensioni, aga tema kontole ei laeku ka veel uut toetust. 

„Selline olukord on ebaõiglane, mistõttu kehtestame eelnõuga süsteemi, kus sissetulekuauku ei teki. Me maksame inimesele üleminekuhetkel erandkorras ühe toetuse lisaks,“ lubas minister Vassiljev. 

Eelnõuga muutub lihtsamaks ka töövõime ja puude raskusastme samaaegne taotlemine ehk n-ö ühe ukse poliitika. „Vastavalt eelnõule saab sotsiaalkindlustusamet edaspidi kasutada puude hindamiseks sama arstlikku ekspertarvamust, mida töötukassa kasutab töövõime hindamiseks, mis säästab nii inimese kui asutuste aega ja vaeva,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Töövõimereformi eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ning uute töövõimeskeemi sisenejate täisväärtuslikku elu ja väärikat ühiskonnas osalemist läbi tööleaitamise, arvestades nende isiklikku võimekust. Protsessi käigus pakutakse vähenenud töövõimega inimestele hulgaliselt uusi teenuseid, uuendatakse hindamisalust, tõstetakse toetusi ning parandatakse abivahendite kättesaadavust.