Sa oled siin

Valitsus otsustas liikuda edasi paindliku pensioniga

Valitsuskabinet otsustas toetada sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna poolt esitatud pensionisüsteemi reformi ettepanekuid muuta pensioniiga paindlikumaks ning alates aastast 2027 siduda pensioniiga oodatava keskmise elueaga. Muudatuste jõustudes saaksid inimesed tulevikus valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada.
 
„Riigi ülesanne on tagada inimestele kindlustunne ka aastate pärast. Tänane otsus siduda pensioniiga oodatava elueaga ning muuta süsteem paindlikumaks tagab selle, et pensioni saab inimestele maksta ka aastal 2060,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
 
Tänasel valitsuskabineti nõupidamisel jõuti kokkuleppele pensionisüsteemi paindlikumaks muutmisel. Näiteks otsustati siduda pensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga. Paindliku pensioniea korral saab inimene ise valida endale sobiva pensionilemineku aja. Muudatuste jõustudes on võimalik saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata.
 
Lisaks toimub homme, 4. novembril Eesti Koostöö Kogu ja Sotsiaalministeeriumi korraldatud visioonikonverents „Pension 2050“, kus sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis tutvustab ministeeriumi nägemust riikliku vanaduspensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisest ning teiste riikide kogemust ja õppetunde pensionisüsteemi reformimisel.

 

3.11.2016

Veel uudiseid samal teemal

„Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal on endiselt paljud inimesed tööta. Soovime tööandjaid julgustada looma töökohti just nendesse piirkondadesse, kus on veel kasutamata tööjõudu,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
14.01.2019|Sotsiaalministeerium

Jaanuarist toetab riik Kirde- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

1. jaanuarist saavad Ida-Viru-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa tööandjad taotleda töötukassast piirkondlikku töökoha loomise toetust, et julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

„Töökeskkonnal, kus veedame suure osa päevast, on oluline mõju inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu peame hoolitsema selle eest, et töökeskkond oleks töötajate tervist hoidev,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
03.01.2019|Sotsiaalministeerium

Uuest aastast jõustusid muudatused töökeskkonna korralduses

Selle aasta jaanuarist jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Muudatustega kaasajastati töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.