Sa oled siin

Valitsus toetas mitteaktiivsete noorte tugisüsteemi loomist

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitles täna, 16. veebruaril valitsusele plaani mitteaktiivsete noorte jaoks kavandatava tugisüsteemi kohta, mille eesmärk on vähendada mittetöötavate ja -õppivate noorte arvu.

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul suurendab noorte töötuks ja mitteaktiivseks jäämine riski langeda edaspidi töötusesse, vaesusesse ning sotsiaalsesse tõrjutusse, mistõttu on noorte mitteaktiivsuse probleemide lahendamine riigile nii lühikeses kui pikas perspektiivis oluline. „Kui üldiselt arvatakse, et mitteaktiivsusesse langemine ohustab eelkõige madala haridusega noori, siis järjest enam on mitteõppivaid ja -töötavaid noori just kõrgkooli lõpetajate või õpingute katkestajate seas. Probleem on seega laiem ning tegeleda tuleb väga erinevas vanuses noortega“, ütles minister.

NEET noorte („noored, kes ei õpi ega tööta“; inglise keeles not in education, employment, or training) seas on ka põhjusega mitteaktiivseid noori, näiteks need, kes on sünnitus-ja lapsehoolduspuhkusel. Seega on oluline üles leida need noored, kelle mitteaktiivsuse põhjuseks võivad olla sotsiaalsed probleemid või muud takistused. 

Valmiv IT-lahendus aitab sihipärasemalt ning süsteemsemalt kohaliku omavalitsuse töötajal noori üles leida. Igale noorele lähenetakse individuaalselt, selgitatakse välja abivajadus ning juhatatakse vajadusel olemasolevatele riiklikele teenusteni ja seostatakse õppimise- ja tööotsimise võimalustega. 
2018.–2019. aastal on Sotsiaalministeeriumil plaanis tugisüsteemi väljatöötatud lahendust katsetada koostöös mõne kohaliku omavalitsusega. Tulemusi hinnatakse ja analüüsitakse 2019. aasta lõpus ning seejärel otsustatakse edasine tegevuskava.

Sarnast tugisüsteemi noorte aktiveerimisel haridusse või tööhõivesse kasutatakse ka teistes riikides, näiteks Saksamaal, Rootsis, Horvaatias, Maltal.
Eestis oli 2015. aasta seisuga 16–26 vanuses noori 164 123, kellest NEET noori oli 19 000. Kuna nende noorteni jõudmine on sageli juhuslik, pole riigil ja kohalikel omavalitsustel praegu piisavat infot, mille põhjal noori töö leidmisel ja haridustee jätkamisel toetada. 

Eurofoundi arvestuste kohaselt on NEET-noorte tööturul mitteosalemisest põhjustatud aastane kogukulu Euroopas üle 100 miljardi euro, mis moodustab ligikaudu 1,1% nende riikide sisemajanduse kogutoodangust. Eestis olid vastavad näitajad 238 miljonit eurot ja 1,5% SKT-st.

Eurofoundi (2012) analüüsi kohaselt oli 2011.aastal Euroopa Liidus 7,5 miljonit 15–24- aastast ja 6,5 miljonit 25–29-aastast mittetöötavat ja mitteõppivat noort, mis moodustab vastavalt 2,9% ja 19,8% kõikidest vastavas vanuses noortest. 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kaia Iva: Plaanitud muudatustega usaldame perede valikuid ja anname puhkuste ning hüvitiste kasutamisel oluliselt rohkem valikuvõimalusi.
09.02.2017|Sotsiaalministeerium

Valitsus arutas paindlikumat vanemapuhkust

Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel vanemapuhkuste süsteemi kaasajastamist, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel. Arutelu jätkatakse uuesti märtsis ning eelnõu on kavas valmis saada sügiseks.

09.02.2017|Sotsiaalministeerium

Märtsis asub ametisse uus riiklik lepitaja

Valitsus kinnitas täna riiklikuks lepitajaks Meelis Virkebau, kes asub tööle 1. märtsist. Riikliku lepitaja ametiaeg on viis aastat.