Sa oled siin

Valitsus toetas mitteaktiivsete noorte tugisüsteemi loomist

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitles täna, 16. veebruaril valitsusele plaani mitteaktiivsete noorte jaoks kavandatava tugisüsteemi kohta, mille eesmärk on vähendada mittetöötavate ja -õppivate noorte arvu.

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul suurendab noorte töötuks ja mitteaktiivseks jäämine riski langeda edaspidi töötusesse, vaesusesse ning sotsiaalsesse tõrjutusse, mistõttu on noorte mitteaktiivsuse probleemide lahendamine riigile nii lühikeses kui pikas perspektiivis oluline. „Kui üldiselt arvatakse, et mitteaktiivsusesse langemine ohustab eelkõige madala haridusega noori, siis järjest enam on mitteõppivaid ja -töötavaid noori just kõrgkooli lõpetajate või õpingute katkestajate seas. Probleem on seega laiem ning tegeleda tuleb väga erinevas vanuses noortega“, ütles minister.

NEET noorte („noored, kes ei õpi ega tööta“; inglise keeles not in education, employment, or training) seas on ka põhjusega mitteaktiivseid noori, näiteks need, kes on sünnitus-ja lapsehoolduspuhkusel. Seega on oluline üles leida need noored, kelle mitteaktiivsuse põhjuseks võivad olla sotsiaalsed probleemid või muud takistused. 

Valmiv IT-lahendus aitab sihipärasemalt ning süsteemsemalt kohaliku omavalitsuse töötajal noori üles leida. Igale noorele lähenetakse individuaalselt, selgitatakse välja abivajadus ning juhatatakse vajadusel olemasolevatele riiklikele teenusteni ja seostatakse õppimise- ja tööotsimise võimalustega. 
2018.–2019. aastal on Sotsiaalministeeriumil plaanis tugisüsteemi väljatöötatud lahendust katsetada koostöös mõne kohaliku omavalitsusega. Tulemusi hinnatakse ja analüüsitakse 2019. aasta lõpus ning seejärel otsustatakse edasine tegevuskava.

Sarnast tugisüsteemi noorte aktiveerimisel haridusse või tööhõivesse kasutatakse ka teistes riikides, näiteks Saksamaal, Rootsis, Horvaatias, Maltal.
Eestis oli 2015. aasta seisuga 16–26 vanuses noori 164 123, kellest NEET noori oli 19 000. Kuna nende noorteni jõudmine on sageli juhuslik, pole riigil ja kohalikel omavalitsustel praegu piisavat infot, mille põhjal noori töö leidmisel ja haridustee jätkamisel toetada. 

Eurofoundi arvestuste kohaselt on NEET-noorte tööturul mitteosalemisest põhjustatud aastane kogukulu Euroopas üle 100 miljardi euro, mis moodustab ligikaudu 1,1% nende riikide sisemajanduse kogutoodangust. Eestis olid vastavad näitajad 238 miljonit eurot ja 1,5% SKT-st.

Eurofoundi (2012) analüüsi kohaselt oli 2011.aastal Euroopa Liidus 7,5 miljonit 15–24- aastast ja 6,5 miljonit 25–29-aastast mittetöötavat ja mitteõppivat noort, mis moodustab vastavalt 2,9% ja 19,8% kõikidest vastavas vanuses noortest. 

 

Veel uudiseid samal teemal

07.12.2017|Sotsiaalministeerium

2018. aastal tõuseb töötasu alammäär 500-le eurole

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tõstetakse Eestis alampalk 2018. aasta algusest 500-le eurole ja minimaalne tunnipalk 2,97 eurole. 

„Plaanime täna nõukogus heaks kiita ligipääsetavuse direktiivi üldise lähenemisviisi, millega soovime tagada, et Euroopa Liidus elavatel puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel või ajutise terviseprobleemiga inimestel, oleks võimalik ühiskonnaelus täiel määral osaleda," ütles minister Iva.
07.12.2017|Sotsiaalministeerium

Brüsselis algab Eesti eesistumise viimane EL sotsiaal-, töö- ja terviseministrite kohtumine

Täna ja homme toimub Brüsselis viimane Euroopa Liidu sotsiaal-, töö- ja terviseministrite kohtumine, mida Eesti eesistujana juhib. Nõukogu istungi esimesel päeval plaanitakse heaks kiita ligipääsetavuse direktiivi üldine ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioonimääruse osaline üldine lähenemisviis, töö ja pereelu ühitamise direktiivi ja võrdse kohtlemise direktiivi eduaruanded ning kolmed järeldused: tulevikutöö, kogukonnapõhistele teenustele ülemineku ning hariduses, koolituses ja tööturul soolise segregatsiooni vähendamise kohta.