Sa oled siin

Veelgi paindlikum vanemapuhkus läbis täna Riigikogus esimese lugemise

Riigikogus läbisid täna esimese lugemise vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad, sh lapsendajad ja hoolduspered saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet.


„Vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi muudatused annavad edaspidi vanematele võimaluse valida väga erinevate kombinatsioonide vahel - näiteks saavad ema ja isa olla samal ajal lapsega kodus ja saada vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa, samuti kombineerida töötamist ja lapsega koosolemist. Eesmärk on, et riik sekkub minimaalselt vanemate otsustesse ning pakub peredele paindlikke võimalusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel just tema esimestel eluaastatel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Uuendusena on edaspidi vanemapuhkusele ja –hüvitisele õigus ka lapsendajatel ja hoolduspere vanematel.“

Olulise muudatusena saab edaspidi vanemahüvitise jagada ära ka pikema perioodi peale kui 18 kuud. See tähendab, et vanemahüvitist on võimalik saada kuni kolme aasta jooksul, kuid vanemahüvitise kogusumma sellest ei muutu. Erinevaid võimalusi on palju, näiteks saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja võtta vanemahüvitist välja osaliselt või siis kui lapsevanem tööl ei käi, saab ta igakuiselt välja võtta pool vanemahüvitist, pikendades seega vanemahüvitise saamise perioodi lapse kolmeaastaseks saamiseni. 

Edaspidi tagatakse mõlemale vanemale 10 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Nii ei teki edaspidi segadust, et üks vanem on lapsepuhkuse päevad juba ära kasutanud ning mõlemal vanemal on samaväärne võimalus lastega aega veeta.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused (jõustumine 1. aprillil 2022) on:

  •  Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, emapuhkuse ajal on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud. Kokkuvõttes luuakse koos esimese etapi muudatustega süsteem, kus vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.
  • Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla.
  • Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.
  • Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hoolduspere vanema lepingu alusel.
  • Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada iga alla 9-aastase lapse kohta 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust, mida saab kasutada alates vanemahüvitise lõppemisest kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus.

Mullu detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-päevaseks (jõustub 1.07.2020), muudetakse vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.

Alates 1. märtsist 2018 on vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikum ning vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1545 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Samuti hakkas kehtima ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

13. juuni 2018

Veel uudiseid samal teemal

13.06.2018|Sotsiaalministeerium

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut arutas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuga soolise võrdõiguslikkuse väljakutseid

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kohtus täna (13.06.2018) Euroopa Nõukogu (EN) inimõiguste voliniku Dunja Mijatovićiga, kellele minister tutvustas Eesti plaane soolise palgalõhe vähendamiseks. EN inimõiguste voliniku Eesti-visiidi eesmärk on saada ülevaade inimõiguste alasest olukorrast riigis.

06.06.2018|Sotsiaalministeerium

UURING: Nõudlus kvaliteetse tasuta eesti keele õppe järele täiskasvanute hulgas on suur

Nõudlus täiskasvanute eesti keele õppe järele on suur ja tasuta eesti keele õpe on elanikkonna seas hästi vastu võetud, selgub täna Kultuuriministeeriumis esitletud Tallinna Ülikooli ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi värskest rakendusuuringust: “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele &otild