Vajaduspõhine peretoetus

Käesolevalt lehelt leiate kogu informatsiooni 1. juulist 2013 kehtima hakanud vajaduspõhise peretoetuse kohta.

Kuigi vajaduspõhine peretoetus võib tehniliselt tunduda keerukana, siis selle põhimõte on lihtne: riik toetab rohkem neid, kes reaalselt abi vajavad ehk madalama sissetulekuga peresid.

Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda ka neil lastega perekondadel, kes saavad toimetulekutoetust.

 

SISUKORD

 
 

Mis on vajaduspõhine peretoetus?

 

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 

 

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
 
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2016. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele 358 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 179 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 107,4 eurot kuus.
 
Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.
 
Lisaks vajaduspõhisele peretoetusele võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest.
 

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?

 

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kus kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:
 
  1. perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või
  2. perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

 

Kes saab olla taotlejaks?

Taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole pöörduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapsetoetust (olenemata sellest, kelle arvelduskontole lapsetoetus laekub).
 
Perekonna peale saab esitada ainult ühe avalduse.
 
Kui tegemist on näiteks kärgperega, kus mõlemad vanemad saavad perekonna hulka kuuluva ühe või mitme lapse eest lapsetoetust, peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist esitab avalduse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks.
 
 

Perekonna koosseis

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. Samuti loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust.
 
 
 

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemine

 

  • ​Vajaduspõhist peretoetust saab taotleda kohalikust omavalitsusest (valla- või linnavalitsusest), kelle haldusterritooriumil asub toetuse taotleja tegelik elukoht.
  • Taotlust toetuse saamiseks saab esitada kogu kuu jooksul (hiljemalt kuu viimasel tööpäeval).

  • Taotlusele tuleb märkida kõigi perekonnaliikmete nimed, isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalsed seisundid (õpilane, töötav, pensionär jne).

  • Juhul, kui perekonnale eelmisel kalendrikuul toimetulekutoetust ei määratud, tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete netosissetulekuid avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul, elatise maksmise korral ka makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toetuse taotleja seda oma allkirjaga.

  • Otsus toetuse määramise kohta tuleb kohalikul omavalitsusel teha kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
  • Toetust määratakse korraga kolmeks taotlemisele järgnevaks kuuks, kuid see makstakse välja igal kuul eraldi, mitte kolme kuu eest korraga.

Sissetulekute arvestamine

 

Peredel, kellele määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust, ei ole vaja perekonna sissetulekuid tõendada. Sellisel juhul on vajaduspõhise peretoetuse saamise aluseks asjaolu, et perekonnale määrati eelmisel kuul toimetulekutoetust.

Kui perekonnale vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust ei määratud, siis otsustatakse vajaduspõhise peretoetuse määramine perekonna taotlemisele eelneva kolme kalendrikuu sissetulekute põhjal. Sissetulekute arvestamisel lähtutakse seejuures järgmistest põhimõtetest.
 
Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole allpool erandina välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.

Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:

  • riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;

  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;

  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust;

  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;

  • vajaduspõhist peretoetust.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

Sissetulekupiir

 

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2016. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele 358 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 179 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 107,4 eurot kuus.


Näited vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kohta 2016. aastal:

  • 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut ja 2 alla 14-aastast last.
    Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 751,8 eurot (358+ 179 + 107,4 + 107,4 = 751,8). Seega saab pere 2016. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 751,8 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
  • 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, üks 14-aastane või vanem laps ja üks alla 14-aastane laps. 
    Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 823,4 eurot (358 + 179 + 179 + 107,4 = 823,4). Seega saab pere 2016. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 823,4 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
  • 3-liikmeline perekond, kus on 1 täiskasvanu ja 2 alla 14-aastast last. 
    Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 572,8 eurot (358 + 107,4 + 107,4 = 572,8). Seega saab pere 2016. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 572,8 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
  • 5-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, kaks 14-aastast või vanemat last ja 1 alla 14-aastane laps. 
    Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 1002,4 eurot (358 + 179 + 179 + 179 + 107,4 = 1002,4). Seega saab pere 2016. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 1002,4 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
     

Sissetulekupiiri kalkulaator

 

Kalkulaatori abil saate välja arvutada oma pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.

Sissetulekupiiri arvestamine on vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel vajalik siis, kui perekonnale ei määratud eelmisel kalendrikuul toimetulekutoetust. Kui perekond sai eelmisel kuul toimetulekutoetust, siis sissetulekupiiri arvestada ei ole vaja, sest vajaduspõhise peretoetuse saamiseks aluseks on toimetulekutoetuse saamine eelmisel kuul.
 
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri arvutamiseks märkige ära kõigi perekonnaliikmete arv vastavalt kalkulaatoris välja toodud jaotusele ning seejärel vajutage nupule „Arvuta“. Teie pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir kajastub real „Kokku“.
 
Laste vanuse arvutamisel võetakse aluseks lapse vanus vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kuul. Kui Teie laps saab 14-aastaseks vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kuul, siis tehke tema kohta märge real „14-aastane või vanem laps“. Vajaduspõhise peretoetuse määramisel võetakse aluseks ainult need lapsed, kes on lapsetoetuse saajad.
 
Teie perel on õigus vajaduspõhist peretoetust saada taotlemisele järgneva kolme kuu jooksul juhul, kui:
 
  1. pere vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu keskmine kuine netosissetulek on väiksem kui vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir või
  2. perekonnale määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
Kui pere kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine kuine sissetulek on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiriga võrdne või sellest suurem, siis ei ole õigust vajaduspõhist peretoetust saada.
 

NB! Kalkulaatori abil saadud tulemusel on informatiivne tähendus. Vajaduspõhise peretoetuse määramise otsustab valla- või linnavalitsus.