Sa oled siin

Vanemahüvitis

Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist puhkusel olevale vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.

2014. aastast muutus vanemahüvitise süsteem oluliselt soodsamaks neile, kes lähevad vanemahüvitise saamise ajal tööle. Muutus põhimõte, et üle teatud summa teenivale vanemale vanemahüvitist ei maksta. Vanemahüvitist makstakse ükskõik kui kõrget palka teenivale töötavale lapsevanemale.

Kõik need lapsevanemad, kes käivad tööl ja kellel on õigus vanemahüvitisele, saavad hüvitist vähemalt poole hüvitise ulatuses, kuid reeglina rohkem. Neile, kes saavad vanemahüvitist ja käivad samal ajal tööl, arvutatakse hüvitise suurus spetsiaalse vanemahüvitise ümberarvutamise valemiga. 

Kui lapsevanem töötab, siis hüvitise vähendamine algab minimaalset hüvitise määra ületavast tulust. Iga kahe üle hüvitise määra teenitud euro kohta vähendatakse hüvitist ühe euro võrra. Tulu saamisel säilib vanemahüvitise saajale alati vähemalt pool vanemahüvitisest.

Näide 1. Igakuise vanemahüvitise suurus on 1800 eurot. Vanem asub osaajaga tööle ja saab töötasu 600 eurot kuus. Vanemahüvitise uus suurus arvutatakse:

1800 – (600 – 430) / 2 = 1715 eurot.  Töötasu ja vanemahüvitis kokku on 2315 eurot.

Näide 2. 1800 euro suuruse vanemahüvitise saaja hakkab teenima täispalka ehk 1800 eurot. Tema sissetulekus on lisaks täispalgale ümberarvutatud vanemahüvitis summas 1115 eurot. Töötasu ja vanemahüvitis kokku on 2915 eurot.


Õigus vanemahüvitisele

Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.

Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks.


Vanemahüvitise saamise periood

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Vanemahüvitist makstakse 435 päeva. Kui emal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, makstakse vanemahüvitist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni.

Oma vanemahüvitisele õiguse lõppemise päeva saate teada, kui sisestate kalkulaatorisse rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäeva.


Sisestage rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäev
 
 

Sisestage rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäev
 
Rasedus- ja sünnituspuhkuse algus:
Viimane vanemahüvitise maksmise päev:

 
 

 

Viimane vanemahüvitise maksmise päev: 

Sellest perioodist on 140 päeva rasedus- ja sünnituspuhkus ning 435 päeva vanemahüvitis.


Kui ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähem kui 30 päeva enne sünnitustähtaega ja sünnitushüvitist makstakse lühemat aega, ei maksta sellevõrra pikemalt vanemahüvitist.


Vanemahüvitise suuruse arvutamine

Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.

Aastatulu jagatakse 12 kuuga, kuid 12 kuust lahutatakse eelnevalt päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus. Näiteks, kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2017 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2016. aasta tulude alusel, jagatakse 2016. aasta kogutulu 12-ga. Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab 1. novembril 2016 ning vanemahüvitise maksmine algab peale 20. märtsi 2017, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2016. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Arvestamata jäetakse rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud kuud.

Kui vanem hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal ei töötanud, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise minimaalses määras, mis 2016. aastal on 390 eurot ning 2017. aastal 430 eurot.

Kui vanem eelmisel aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammäära suuruses. 2016. aastal on töötasu alammäär 430 eurot ja 2017. aastal 470  eurot.

Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2016. a vanemahüvitise ülempiiriks on  2 724,36 eurot; 2017. aastal 2 907,15 eurot.

Kui emal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ning ta seda ei kasuta, makstakse vanemahüvitist esimese 70 päeva jooksul mitte rohkem kui töötasu alammäära suuruses.

Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise suurus ei muutu. Erandina, kui vanemahüvitise suuruseks on töötasu alammäär ning 1. jaanuarist Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tõuseb, jätkatakse vanemahüvitise maksmist uue töötasu alammäära suuruses.


Vanemahüvitise arvutamine eelneva töötamise korral Euroopa Liidu liikmesriigis

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui hüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimisele eelneval kalendriaastal töötanud Euroopa Liidu riigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis toimub samaväärselt nagu inimene oleks töötanud Eestis, st eelmisel kalendriaastal Eestis makstud sotsiaalmaks loetakse makstuks ka teistes riikides töötamise ajal. Teises riigis reaalselt teenitud tulu hüvitise suuruse arvutamisel arvesse ei võeta.

Näiteks töötas lapsevanem eelmisel kalendriaastal 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes. Tema keskmine kuutulu arvutatakse Eestis saadud töötasu alusel, näiteks on see 900 eurot. Eeldatakse, et 900 eurost kuutulu teenis vanem ka Soomes. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 10 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 900 / 12 = 750 eurot.

Kui lapsevanem töötas eelmisel kalendriaastal teises EL riigis ning Eestis tal tulu puudus, määratakse vanemahüvitis alampalga suuruses.

Erandina rakendatakse soodsamat kohtlemist emale, kes eelmisel kalendriaastal töötas ainult teises EL riigis, kuid vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastal töötas Eestis ning jäi Eestis rasedus- ja sünnituspuhkusele. Sel juhul loetakse teises riigis saadud töötasuks sama aasta keskmine tulu Eestis.


Hüvitise saaja vahetamine

Vanemahüvitist võib maksta  lapse isale, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal. Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat võimalik vahetada kalendrikuu algusest. Hüvitise saaja vahetatakse taotluse esitamisele järgnevast kuust. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.

Lapsehoolduspuhkusel viibimist kontrollib Sotsiaalkindlustusamet töötajate registri andmete alusel.


Vanemahüvitis, teised peretoetused ja pension

Koos vanemahüvitisega makstakse lapsetoetust ja teisi peretoetusi.

Vanemahüvitise maksmise ajal ei maksta vanemale lapsehooldustasu ühegi lapse kohta peres.

Alates 2013. aastast teeb riik sissemakseid pensioni II sambasse kogumispensioni kohustatud isikule, kes kasvatab kuni kolmeaastast last. Riik maksab pensioni II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemaksete tegemiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile, sissemaksete saaja ei pea olema vanemahüvitise saaja.


Vanemahüvitise taotlemine

Vanemahüvitise taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, kuhu esitatakse avaldus. Kaasa tuleb võtta pass või ID kaart.

Vanemahüvitist saab taotleda elektrooniliselt koos peretoetuste ning pensioni II samba sissemaksetega.


Vanemahüvitise väljamaksmine

Vanemahüvitis makstakse välja igas kuus eelmise kuu eest: jaanuarikuu hüvitise väljamakse tehakse veebruaris jne. Hilisemal taotlemisel makstakse hüvitis välja tagantjärgi, kuid mitte rohkem kui 6 viimase kuu eest.


Vanemahüvitis, töötamine ning tulu saamine vanemahüvitise maksmise perioodil

Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada või saada töötasu, kuid kui ühes kuus saadud tulu ületab minimaalset hüvitise määra (2017. aastal 430 eurot), siis vähendatakse vastava kuu hüvitist. Tulu hulka loetakse kõik tööandja poolt ühel kuul väljamakstud summad sh preemia, puhkusetasu, tööandja poolt makstud toetus jms. Kui näiteks vanemahüvitist saavale töötajale makstakse ühel kuul välja töötasu ja puhkusetasu järgmise kuu eest, siis vanemahüvitise suuruse arvutamisel loetakse kõik väljamakstud summad selle kuu töötasuks. Tööandjad ei erista maksudeklaratsioonis, millise kuu eest tasusid makstakse, seega lähtub ka Sotsiaalkindlustusamet hüvitise ümberarvutamisel kalendrikuus tööandja poolt väljamakstud tasud jms.

Kui saadud brutotulu on 430 eurot või alla selle, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 430 eurose  tulu puhul vähendatakse hüvitist iga kahe üle hüvitise määra teenitud euro kohta ühe euro võrra. Tulu saamisel säilib vanemahüvitise saajale alati vähemalt pool vanemahüvitisest.

Alates 1. jaanuarist 2014 on hüvitise ümberarvutamise valem tulu saamisel: hüvitis = hüvitis– (tulu – hüvitise määr) / 2.

Hüvitisest lahutatakse hüvitise määra ületav tuluosa, mis on jagatud kahega.


Vanemahüvitise kalkulaator

Sisestades oma vanemahüvitise suuruse ning kalendrikuu tulu (brutosummad), saate välja arvutada hüvitise suuruse juhul, kui lapsevanem töötab.

 


 


Tulu saamise korral tuleb sellest teavitada Sotsiaalkindlustusametit igal kuul, mil tulu saadi. Kui sotsiaalkindlustusametit tulu saamisest ei teavitata, tehakse hüvitise saajale ettekirjutus vanemahüvitise tagasimaksmiseks, kuna andmed tulude kohta saab sotsiaalkindlustusamet hiljem Maksu- ja Tolliameti andmebaasist.


Hüvitist ei vähendata järgmistel juhtudel:

• Esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul varasemalt teenitud tulu osas;
• Viimasel hüvitise maksmise kalendrikuul peale hüvitise maksmise lõppemist teenitud tulu osas;
• Tööandja seadusvastase käitumise tõttu hiljem väljamakstud töötasu osas;
• Töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse hüvitise saamise korral;
• Tulu teenimisel füüsilisest isikutest ettevõtjana.


Laste järjestikused sünnid

Vanemahüvitise seadusega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui ühe lapse eest on vanemale hüvitist makstud ning järgmine laps sünnib alla kahe ja poole aastase vahega ning arvutatud vanemahüvitis järgmise lapse kohta on väiksem kui eelmise lapse kohta, määratakse hüvitis varasemate tulude alusel.

Varasemat hüvitist saav vanem, kellel on õigus sünnitushüvitisele, saab taotleda alates lapse sünnist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe kompenseerimise.

Vanemahüvitise kohta saab lugeda ka Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt

Viimati uuendatud: 3. november 2017