Sa oled siin

Vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi olulisemad muudatused

 

Vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi esimese etapi muudatused (võeti vastu 6.12.2017):
 

  • 1. märtsist 2018 vähendatakse tööl käiva inimese vanemahüvitist alles siis, kui saadav töötasu jõuab pooleni vanemahüvitise ülempiirist. Teisisõnu, kui töötate vanemahüvitise saamise ajal ja teenitud töötasu jääb alla 1544 euro kalendrikuus, siis teie vanemahüvitist ei vähendata. Kui teenite sellest rohkem, siis vähendatakse hüvitist seni kehtinud valemi järgi, kuid mitte kunagi alla hüvitise määra, mis on 2018. aastal 470 eurot.
  • 1. märtsist 2018 kehtib kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (jõustub 01.03.2018).
  • 1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitis rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel.
  • 1. septembrist 2019 lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine ning selle vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi.
  • 1. juunist 2020 on isal võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi.
  • 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused (jõustuvad 1. aprillil 2022) :

 

  • Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, emapuhkuse ajal on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud. Kokkuvõttes luuakse koos esimese etapi muudatustega süsteem, kus vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.
  • Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla. Soovi korral on võimalik jagada vanemahüvitise pikema perioodi peale ka täiskohaga vanemapuhkusel olles. 
  • Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.
  • Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hoolduspere vanema lepingu alusel.
  • Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus.
Viimati uuendatud: 21. detsember 2018