Sa oled siin

Vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi täiustamine

Riik on täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel.


Eesti väljakutse on leida viise, kuidas soosida ja toetada laste saamist ning anda samal ajal peredele piisav paindlikkus võimalusel ka töötamiseks ja hoolduskoormuse jagamiseks. 

Vanemahüvitise peamine eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Praegu vanemapuhkuseid ja nendega kaasnevaid rahalisi toetusi reguleerivad seadused võiksid seepärast olla perede jaoks paindlikumad. 

Hoolduskoormusest tingitud karjääripausid puudutavad seni eelkõige naisi, soodustades sellega ebavõrdsust tööturul. Teiste riikide kogemus on aga näidanud, et isade suuremal osalusel lapse hooldamises on positiivne mõju naiste tööhõivele, sündimusnäitajatele ning lisaks aitab kaasa ka lähedasema suhte tekkimisele isa ja lapse vahel.

Vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi täiustamise protsessi juhib sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi uuendusettepanekud kiideti valitsuskabinetis heaks 2. märtsil 2017. aastal. Kuna muudatused on mahukad ning eeldavad paljude osapoolte kokkuleppeid, samuti Sotsiaalkindlustusameti ja teiste poolte infotehnoloogilisi arendusi, töötatakse välja kaks eelnõu, mida rakendatakse etapiviisi.

Esimese eelnõu kiitis valitsus heaks 27. septembril 2017.

Kiirelt kätte

 

Vanemapuhkuste ja hüvitiste uuendused
 

Põhilised valitsuskabinetile esitatavad ettepanekud vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi täiustamiseks:

  • Rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja vanemahüvitis liita ühtseks vanemapuhkuseks ja -hüvitiseks, millest osa on reserveeritud emale, osa isale ja osa vanematele jagamiseks. Selle muudatusega saaksid isad ühe kuu pikkuse individuaalõiguse, mis lisanduks praegusele vanemahüvitise perioodile. Plaani järgi saab isa kasutada oma individuaalõigust nii ühes osas kui osadena kogu vanemapuhkuse perioodil. Töösuhtes emal on endiselt võimalik jääda puhkusele kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, ent töötamise piiranguga on kaetud vaid kuu enne ja kuu peale lapse sündi. Kogu puhkus oleks tasustatud vanemahüvitisega.
  • Vanemahüvitist saab kasutada kogu vanemapuhkuse perioodil 3 aasta vältel paindlikult. Vajadusel saab vanemapuhkust ja -hüvitise saamist katkestada ning sobival hetkel taas jätkata; vanemapuhkusel saavad olla mõlemad vanemad ühel ajal ning hüvitis säilib ka samaaegse tulu teenimise korral. Vanemahüvitise kogupikkus sõltuvalt valitavast lahendusest ei muutu, ent vanematel on võimalik jagada vanemahüvitist samaaegselt puhkusel olles või näiteks osakoormusega töötades. Samaaegse tulu teenimise korral vanemahüvitist ei vähendata.

 
 

  • Igal töösuhtes vanemal on võimalik iga kuni 8-aastase (k.a.) lapse kohta saada kokku 10 tööpäeva (mõlema vanema kohta kokku 20 tööpäeva) tasustatud lapsepuhkust. Lapsepuhkuse tasu suuruseks oleks senise töötasu alammäära asemel 50% vanema eelmise kalendriaasta keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Puhkusetasu arvestaja ja väljamaksja oleks Sotsiaalkindlustusamet. Puhkust oleks võimalik kasutada nii ühes osas kui osadena alates vanemahüvitise lõppemisest kuni lapse 8-aastaseks saamiseni (k.a). Säilib puudega lapse vanema õigus täiendavale puhkusele ja tasustamata lapsepuhkus, mis iga-aastaselt aeguvad.
  • Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise põhimõtted ühtlustada sarnaseks vanemapuhkuse ja -hüvitisega ning laiendada skeemi hooldusperedele ja kõigile uude perre lapsendajatele. Puhkuse pikkus oleks endiselt 70 päeva, ent seda tasustataks vanemahüvitisega, puhkust oleks võimalik katkestada ja hüvitist vanemate (lapsendajate või hoolduspere vanemate) vahel jagada.

Esimese eelnõuga tehakse vanemahüvitise süsteemis järgmised muudatused:

  • Plaanide kohaselt jõustub 1. märtsil 2018 muudatus, mille kohaselt vähendatakse tööl käiva inimese vanemahüvitist alles siis, kui saadav töötasu jõuab pooleni vanemahüvitise ülempiirist. Teisisõnu, kui töötate vanemahüvitise saamise ajal ja teenitud töötasu jääb alla 1544 euro kalendrikuus, siis teie vanemahüvitist ei vähendata. Kui teenite sellest rohkem, siis vähendatakse hüvitist seni kehtinud valemi järgi, kuid mitte kunagi alla hüvitise määra, mis on 2018. aastal 470 eurot. 

  • Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.03.2018).
  • Vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel (jõustumistähtaeg 01.09.2019).
  • Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi (jõustumistähtaeg 01.09.2019).
  • Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi (jõustumistähtaeg 01.07.2020).
  • Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.07.2020).

Lisaks on kavas 2017. aasta lõpuks välja töötada teine eelnõu, mis sisaldab samuti Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 kabinetinõupidamisel kokku lepitud muudatusi, kuid mis jõustuvad hiljem. Teise eelnõu muudatused on:

  • niinimetatud ema individuaalõiguse loomine (rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise kaotamine ja asendamine vanemapuhkuse ja vanemahüvitisega);
  • vanemahüvitise saamise võimaldamine päevade kaupa;
  • mõlemal vanemal üheaegselt puhkusel viibimise ja vanemahüvitise saamise võimaluse loomine kahe kuu vältel;
  • erisuste loomine surnuna sündinud lastele ja enneaegsetele lastele;
  • lapsepuhkuse tasustamise, sihtgrupi ja perioodi muutmine;
  • lapsendaja puhkuse ja -hüvitisega kaasnevad muudatused.
 

Vanemapuhkuste ja hüvitiste muudatuste väljatöötamine
 

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste analüüsi koostamine algas 2016. aasta kevadel ning sama aasta jooksul toimus mitu kohtumist sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmadega. Analüüsi koostamisele aitasid kaasa valdkonna eksperdid.

Augustis 2016 toimunud ümarlaual arutati vanemahüvitise kitsaskohti. Peale kohtumist saadeti huvirühmadele analüüs ning koguti kirjalik tagasiside. 

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste analüüs oli valmis valitsuskabinetile esitamiseks oktoobris 2016. Peale erinevate huvirühmadega kooskõlastamist kujundati muudatusettepanekud, mis arvestaks erinevaid sihtrühma huvisid ja eesmärke.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi täiustamise eesmärgid on suurem paindlikkus, hoolduskoormuse võrdsem jaotus vanemate vahel ja võimalus tööturul osalemiseks.

Oluline on ühtlustada ka senised rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja vanemahüvitis ühtseks süsteemiks, et see oleks inimeste jaoks senisest lihtsam. 

Muudatuste väljatöötamise ajajoon:

  • 2. märtsil 2017. aastal kiideti valitsuskabinetis  vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi uuendusettepanekud heaks.  Muudatused sätestatakse kahe erineva eelnõuga.
  • 10. juulil saadeti esimene eelnõu esimesele kooskõlastusringile ministeeriumidele ja partnerorganisatsioonidele.
  • 14. juulil saadeti esimene eelnõu teisele kooskõlastusringile Justiitsministeeriumile.
  • 27. septembril kiideti eelnõu valitsusistungil heaks ning saadeti Riigikogusse.
  • 11. oktoobril on eelnõu Riigikogu esimesel lugemisel.
  • Teine eelnõu on kavas välja töötada 2017. aasta lõpuks.


Vanemapuhkuste ja hüvitiste muudatuste välja töötamisel on kaasatud järgmisi huvirühmi:

  • Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL),
  • Tööandjate Keskliit,
  • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
  • Lastekaitse Liit,
  • Lasterikaste Perede Liit
  • MTÜ Oma Pere
  • Mõttekoda Praxis
  • Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
  • Eesti Personalijuhtimise Ühing
  • Soolise võrdõiguslikkuse Nõukogu
  • Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
  • Eesti Ämmaemandate Ühing
  • Eesti Naistearstide Selts
 

Kaasamise ja muudatuste ajakava

 

Orienteeruv aeg
Tegevus
oktoober 2017 Riigikogu hakkab arutama esimest muudatuste eelnõu. 
september 2017 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele. Pressiteade: Valitsus kiitis heaks vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused (27.09.2017)
veebruar - september 2017 Eelnõu väljatöötamine ja kooskõlastamine erinevate huvirühmadega
märts 2017 Valitsuskabineti arutelu. Pressiteade: Valitsus jõudis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi kaasajastamises kokkuleppele (2.03.2017)
9. veebruar 2017 Valitsuskabineti arutelu. Pressiteade: Valitsus arutas paindlikumat vanemapuhkust (9.02.2017)
oktoober 2016 - jaanuar 2017 Huvigruppidega konsulteerimine. Kaasamise ametlik tagasiside jaanuar 2017 seisuga; Pressiteade: Riik soovib muuta vanemapuhkuste süsteemi paindlikumaks (4.11.2016)
september 2016 Huvirühmade muudatusettepanekute kogumine
august 2016 Pressibriif. Pressiteade: Huvigrupid toetavad paindlikumat vanemapuhkust (9.08.2016)
august 2016 Huvirühmade ümarlaud
2014 - 2015 Esmased arutelud vanemahüvitise ja puhkuste muutmise osas toimusid peretoetuste rohelise raamatu koostamise ajal
2012 - 2013 Mõttekoda Praxis viis läbi lapsevanemate paindliku töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüsi,
kus hindas, kuidas 2013. aastast Eestis kehtiv vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem
on võimaldanud lapsevanematel töö- ja pereelu ühitada ning kuivõrd on see motiveerinud isasid vanemapuhkust kasutama
Viimati uuendatud: 7. november 2017