Sa oled siin

Vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi täiustamine

Riik on täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel.


Eesti väljakutse on leida viise, kuidas soosida ja toetada laste saamist ning anda samal ajal peredele piisav paindlikkus võimalusel ka töötamiseks ja hoolduskoormuse jagamiseks. 

Vanemahüvitise peamine eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Praegu vanemapuhkuseid ja nendega kaasnevaid rahalisi toetusi reguleerivad seadused võiksid seepärast olla perede jaoks paindlikumad. 

Hoolduskoormusest tingitud karjääripausid puudutavad seni eelkõige naisi, soodustades sellega ebavõrdsust tööturul. Teiste riikide kogemus on aga näidanud, et isade suuremal osalusel lapse hooldamises on positiivne mõju naiste tööhõivele, sündimusnäitajatele ning lisaks aitab kaasa ka lähedasema suhte tekkimisele isa ja lapse vahel.

Vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi täiustamise protsessi juhib sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi uuendusettepanekud kiideti valitsuskabinetis heaks 2. märtsil 2017. aastal. Kuna muudatused on mahukad ning eeldavad paljude osapoolte kokkuleppeid, samuti Sotsiaalkindlustusameti ja teiste poolte infotehnoloogilisi arendusi, tehakse seadusemuudatused kahes osas

Esimese etapi seadusemuudatused võttis Riigikogu vastu 6. detsembril 2017.

Teise etapi muudatuste eelnõu saatis ministeerium kooskõlastamisele 5. märtsil 2018, muudatused jõustuvad 1. aprillil 2022.

Vaata, millised on olulisemad muudatused siin.

Kiirelt kätte

 

Vanemapuhkuste ja hüvitiste muudatuste väljatöötamine
 

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste analüüsi koostamine algas 2016. aasta kevadel ning sama aasta jooksul toimus mitu kohtumist sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmadega. Analüüsi koostamisele aitasid kaasa valdkonna eksperdid.

Augustis 2016 toimunud ümarlaual arutati vanemahüvitise kitsaskohti. Peale kohtumist saadeti huvirühmadele analüüs ning koguti kirjalik tagasiside. 

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste analüüs oli valmis valitsuskabinetile esitamiseks oktoobris 2016. Peale erinevate huvirühmadega kooskõlastamist kujundati muudatusettepanekud, mis arvestaks erinevaid sihtrühma huvisid ja eesmärke.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi täiustamise eesmärgid on suurem paindlikkus, hoolduskoormuse võrdsem jaotus vanemate vahel ja võimalus tööturul osalemiseks.

Oluline on ühtlustada ka senised rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja vanemahüvitis ühtseks süsteemiks, et see oleks inimeste jaoks senisest lihtsam. 

Muudatuste väljatöötamise ajajoon:

  • 2. märtsil 2017. aastal kiideti valitsuskabinetis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi uuendusettepanekud heaks. Muudatused sätestatakse kahe erineva eelnõuga.
  • 10. juulil 2017 saadeti esimene eelnõu esimesele kooskõlastusringile ministeeriumidele ja partnerorganisatsioonidele.
  • 14. juulil 2017 saadeti esimene eelnõu teisele kooskõlastusringile Justiitsministeeriumile.
  • 27. septembril 2017 kiideti eelnõu valitsusistungil heaks ning saadeti Riigikogusse.
  • 11. oktoobril 2017 on eelnõu Riigikogu esimesel lugemisel.
  • 6. detsembril 2017 võttis Riigikogu esimese etapi muudatused vastu. 
  • Teine eelnõu saadeti kooskõlastamisele 5. märtsil 2018.
  • Teine eelnõu on Riigikogus esimesel lugemisel 13. juunil 2018.


Vanemapuhkuste ja hüvitiste muudatuste välja töötamisel on kaasatud järgmisi huvirühmi:

  • Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL),
  • Tööandjate Keskliit,
  • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
  • Lastekaitse Liit,
  • Lasterikaste Perede Liit
  • MTÜ Oma Pere
  • Mõttekoda Praxis
  • Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
  • Eesti Personalijuhtimise Ühing
  • Soolise võrdõiguslikkuse Nõukogu
  • Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
  • Õiguskantsleri Kantselei
  • Eesti Ämmaemandate Ühing
  • Eesti Naistearstide Selts
  • Eesti Haigekassa
  • Eesti Töötukassa
  • Eesti Puuetega Inimeste Koda
  • Eesti Haiglate Liit
 

Kaasamise ja muudatuste ajakava

 

Orienteeruv aeg
Tegevus
31. mai 2018 Valitsus kiitis teise etapi muudatused heaks ja saatis Riigikogusse. Pressiteade: Rasedus- ja sünnituspuhkusest saab tulevikus emapuhkus ning lapsendajapuhkus laieneb ka hoolduspere vanematele (31.05.2018)
5. märts 2018 Teise etapi muudatused saadeti kooskõlastamisele. Pressiteade: Lapsevanemad saavad edaspidi ise otsustada, kui pikalt ning millised mahus vanemapuhkusi ja -hüvitisi kasutada (5.03.2018)
1. märts 2018 Esimeste muudatuste jõustumine. Pressiteade: Vanemahüvitise ajal tulu teenimine muutus paindlikumaks (1.03.2018)
6. detsember 2017 Vanemapuhkuse muudatuste esimene eelnõu läbis Riigikogus kolmanda lugemise. Pressiteade: Nüüd kindel: vanemapuhkus muutub paindlikumaks ja isapuhkus pikemaks (6.12.2017)
oktoober 2017 Riigikogu hakkab arutama esimest muudatuste eelnõu. Pressiteade: Perehüvitiste süsteemi muudatused läbisid Riigikogus esimese lugemise (12.10.2017)
september 2017 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele. Pressiteade: Valitsus kiitis heaks vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused (27.09.2017)
veebruar - september 2017 Eelnõu väljatöötamine ja kooskõlastamine erinevate huvirühmadega
märts 2017 Valitsuskabineti arutelu. Pressiteade: Valitsus jõudis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi kaasajastamises kokkuleppele (2.03.2017)
9. veebruar 2017 Valitsuskabineti arutelu. Pressiteade: Valitsus arutas paindlikumat vanemapuhkust (9.02.2017)
oktoober 2016 - jaanuar 2017 Huvigruppidega konsulteerimine. Kaasamise ametlik tagasiside jaanuar 2017 seisuga; Pressiteade: Riik soovib muuta vanemapuhkuste süsteemi paindlikumaks (4.11.2016)
september 2016 Huvirühmade muudatusettepanekute kogumine
august 2016 Pressibriif. Pressiteade: Huvigrupid toetavad paindlikumat vanemapuhkust (9.08.2016)
august 2016 Huvirühmade ümarlaud
2014 - 2015 Esmased arutelud vanemahüvitise ja puhkuste muutmise osas toimusid peretoetuste rohelise raamatu koostamise ajal
2012 - 2013 Mõttekoda Praxis viis läbi lapsevanemate paindliku töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüsi,
kus hindas, kuidas 2013. aastast Eestis kehtiv vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem
on võimaldanud lapsevanematel töö- ja pereelu ühitada ning kuivõrd on see motiveerinud isasid vanemapuhkust kasutama

 

Viimati uuendatud: 13. juuni 2018