Meetme 4.4 toetuse kasutamise kava kinnitati Valitsuse 26.08.2004 korraldusega nr 629-k. Kava kohaselt viiakse käesoleval programmeerimisperioodil ellu kolme haigla investeeringuprojektid: SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurdeehitus, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurdeehitus ja SA Pärnu Haigla meditsiiniseadmete soetus uue haiglahoone kasutuselevõtuks.

Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatud projektid perioodil 2004 - 2006

Projekt	Maksumus	ERDF toetus	Otsuse kuupäev
Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku I ehitusjärk	344 336 000	210 000 000	22.12.2004 nr 564; 03.10.2005 nr 306
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse juurdeehitus	319 000 000	170 000 000	23.12.2004 nr 572; 04.04.2006 nr 97
SA Pärnu Haigla meditsiinitehnoloogia soetamine uusehituse kasutuselevõtuks	11 872 810	8 675 000	23.12.2004 nr 572; 04.04.2006 nr 97

*summad kroonides

Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku I ehitusjärk

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi infrastruktuuri kaasajastamine on kavandatud kolmes järgus eesmärgiga koondada aastaks 2015 kogu aktiivravi ühte kompaktsesse süsteemi. Esimeses etapis on eesmärgiks kirurgiliste erialade (sh intensiivravi, erakorraline meditsiin, neuroloogia ja neurokirurgia, onkokirurgia, günekoloogia ja sünnitusabi) koondamine kompaktsesse struktuuri ning tegevuse lõpetamine ravitegevuseks kõlbmatutes hoonetes (praeguse naistekliiniku, hematoloogia-onkoloogia kliiniku ja närvikliiniku hooned). Selleks on kavandatud esimeses etapis teha Maarjamõisa haigla peahoonele juurdeehitus kogupinnaga 23 390 m2.

Teises ehitusjärgus tuuakse uude kompleksi üle hematoloogia-onkoloogia ja ambulatoorne eriarstiabi. Kavandatud on uusehitus kogupinnaga 20 000-25 000 m2. Kogu Tartu Ülikooli Kliinikumi infrastruktuuri kaasajastamiseks vajalik investeering on ligi miljard krooni. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi struktuurifondide rahastatav projekt hõlmab esimest ehitusjärku, mille hinnanguline maksumus on 404 miljonit krooni.

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Töötajaid: 2 876
Ambulatoorseid vastuvõtte aastas: 446 213
Voodite arv: 977 (aasta keskmine 929)
Statsionaaris ravitud haigete arv: 41 494
Keskmine ravikestus: 6,6 päeva
Voodihõive: 81%
Päevastatsionaaris ravitud haigete arv: 8 256
Operatsioone aastas: statsionaaris 27 316, päevastatsionaaris 8 059
Käive: 794 miljonit krooni
* 2003. aasta andmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum on regionaalhaigla, mis osutab ööpäevaringselt ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid. Tartu Ülikooli Kliinikum on ainus raviasutus Eestis, kus viiakse läbi arstide diplomieelset õppetööd. Ülikoolihaiglana on Kliinikumil kandev roll ka arstide diplomijärgse õppetöö läbiviimisel ja meditsiiniteaduse arendamisel. Kliinikumis osutatakse teenuseid kõikidel Eestis esindatud meditsiinierialadel, mitmetel kitsamatel erialadel on Kliinikum ainus teenuse osutaja Eestis.
Kliinikumi koosseisu kuulub 17 erialakliinikut, 8 meditsiinilist teenistust ja 13 mittemeditsiinilist teenistust.
Kliinikum teenindab kõiki Eesti elanikke, kuid peamise teeninduspiirkonna moodustavad Tartu linn ja maakond ning Lõuna-Eesti (Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva, Valga maakond)

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarne ravitegevus toimub praegu kaheteistkümnes erinevas hoonekompleksis:

1.  L. Puusepa 8 (kardioloogia-, kopsu-, anestesioloogia- ja intensiivravi-, kardiovaskulaar-torakaalkirurgia-, kirurgia-, stomatoloogia- ja traumatoloogia-ortopeedia kliinik ning sisehaiguste nefroloogia osakond)
2. L. Puusepa 2 (närvikliinik, anestesioloogia-intensiivravi kliinik)
3. L. Puusepa 6 (sisekliinik)
4. Lossi 36 (naistekliinik)
5. Vallikraavi 7,9,10 (hematoloogia-onkoloogia kliinik)
6. J. Kuperjanovi 1/3 (silma- ja kõrvakliinik)
7. Lina 4 (sisekliiniku nakkushaiguste osakond, meditsiiniline tegevus lõpetatakse 2004)
8. Lina 6 (spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku taastusravi osakond)
9. Lina 8 (hematoloogia-onkoloogia kliiniku radioteraapia osakond, meditsiiniline tegevus lõpetatakse 2004)
10. N. Lunini 6 (lastekliinik, hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia osakond, anestesioloogia-intensiivravi kliiniku lasteintensiivravi osakond)
11. Riia 167 (kopsukliiniku kopsutuberkuloosi osakond, spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku hooldusosakond, järelravi osakond, sisekliiniku nakkushaiguste osakond)
12. Raja 31 (psühhiaatriakliinik, nahahaiguste kliinik)

 Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehekülg

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse juurdeehitus

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla funktsionaalne arengukava on plaanis realiseerida kaheetapilisena. Esimeses etapis on planeeritud rajada Mustamäe korpuse juurdeehitus uusehitusena brutopinnaga 17 900 m2 (X-korpus), kuhu on kavas üle viia kogu kõrgtehnoloogiline ravikeskkond (erakorralise meditsiini osakond, radiodiagnostika keskus, radioteraapia osakond, operatsiooniblokk, intensiivravi osakond, kesksterilisatsioon), mis praegu paikneb kolmes kohas: Mustamäe haigla C-korpuses, Hiiu onkoloogiakeskuses ja Keila korpuses. Samuti on kavas Mustamäele üle tuua aktiivraviks vajalik optimaalse suurusega palatifond.

Teises etapis on planeeritud renoveerida praegune Hiiu onkoloogiakorpus psühhiaatriakliiniku vajadusteks, laiendada vajadusel X-korpust ja renoveerida lõplikult Mustamäe korpuse kõik tehnosüsteemid (torustikud, elektrisüsteem, ventilatsioonisüsteem). Mõlema etapi elluviimise tulemusel jäävad kasutusest välja Seewaldi korpus, Hiiu Nahahaiguste korpus, Kivimäe korpus ja pool Keila korpuse pinnast. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kogu infrastruktuuri kaasajastamiseks vajalik investeering on 935 miljonit krooni. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla struktuurifondide rahastatav projekt hõlmab esimest ehitusjärku, mille hinnanguline maksumus on 319 miljonit krooni.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Töötajaid: 3 221
Ambulatoorseid vastuvõtte aastas: 374 765
Voodite arv:1 492 (aasta keskmine 1 469)
Statsionaaris ravitud haigete arv: 40 617
Keskmine ravikestus: 9,3 päeva
Voodihõive: 70,7%
Päevastatsionaaris ravitud haigete arv: 1 768
Operatsioone aastas: statsionaaris 17 212, päevastatsionaaris 1 840
Käive: 715 milj krooni
* 2003. aasta andmed

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on regionaalhaigla, mis osutab ööpäevaringselt ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid. Põhja-Eesti Regionaalhaigla struktuuris on 5 kliinikut.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla teeninduspiirkonna moodustavad peamiselt Harju, Rapla, Järva, Lääne, Pärnu, Hiiu ja Saare ning osaliselt Ida- ja Lääne-Viru maakond.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarne ravitegevus toimub praegu kokku seitsmes erinevas hoonekompleksis, millest 5 paiknevad Tallinnas - Mustamäe korpus, Hiiu onkoloogia korpus, Hiiu nahahaiguste korpus, Seewaldi korpus (psühhiaatria), Kivimäe korpus (ambulatoorne tuberkuloosiravi) ja 2 Harjumaal - Keila korpus ja Kose korpus (tuberkuloosiravi).

 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kodulehekülg

SA Pärnu Haigla meditsiinitehnoloogia soetamine uusehituse kasutuselevõtuks

SA Pärnu Haigla uus hoone valmis 2004. aasta lõpus. Seni paiknes haigla killustatuna neljas peamises korpuses ja haldas kokku 10 hoonet. Seoses uue haiglahoone valmimisega viiakse kogu aktiivravi üle ühte hoonesse. Struktuurifondide rahastatav projekt hõlmab uue haiglahoone kasutuselevõtuks vajaliku meditsiinitehnoloogia soetust kogusummas 11,8 miljonit krooni.

SA Pärnu Haigla
Töötajaid: 854
Ambulatoorseid vastuvõtte aastas: 189 406
Voodite arv: 410
Statsionaaris ravitud haigeid: 13 880
Keskmine ravikestus: 6,9 päeva
Voodihõive: 81%
Käive: 158 milj krooni
* 2003. aasta andmed

SA Pärnu Haigla on keskhaigla, mis osutab ööpäevaringselt ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid. Pärnu Haigla teeninduspiirkonna moodustavad umbes 100 000 Pärnu maakonna alalist elanikku. Lisaks tuleb haiglal teenindada Pärnut kui turismi- ja kuurortlinna külastavaid sise- ja välisturiste, kellede arv suveperioodil ületab 300 000.

 SA Pärnu Haigla kodulehekülg