• Kui on küsimusi, helistage Tööinspektsiooni infotelefonil   640 6000. Enne helistamist sõnastage küsimused selgelt ja võimalikult täpselt. Kuulake tähelepanelikult vastuseid ja vastake esitatavatele küsimustele.
• Pikemat selgitust nõudvate küsimuste korral pöörduge tööinspektsiooni juristi poole.
• Kui teie õigusi rikutakse, pöörduge töövaidluskomisjoni. Selleks esitage avaldus, kandes sinna nõutud andmed.
• Arvestage avalduse esitamise tähtaegu.

Igasugune töölepingu muutmine ja lõpetamine peab toimuma kooskõlas kehtivate seadustega. Seetõttu tuleb oma õigusi ja kohustusi teada. Tundes, et tööandja teeb töölepingu muutmise või lõpetamisega liiga, tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidluskomisjoni (TVK). Tekkinud olukorda, kus töötaja ja tööandja vahel on tekkinud seaduste või aktide kohaldamisel lahkarvamus, nimetatakse töövaidluseks.

Kõnealuste vaidluste lahendamiseks on võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Vaidluste lahendamist töövaidluskomisjonis reguleerib individuaalse töövaidluse lahendamise seadus ja selle alusel tehtud otsused on täitmiseks kohustuslikud. Kui üks pooltest ei ole aga komisjoni tehtud otsusega nõus, saab vaidluse läbivaatamiseks pöörduda kohtusse, kus langetatakse küsimuses lõplik otsus.

Vaidluse aluseks on avaldus

Olles veendunud, et tööandja rikub töötaja õigusi, on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni. Selleks tuleb esitada töökohajärgsesse TVK-sse 2 eksemplaris kirjalik avaldus. Kui töökohajärgses maakonnas TVK-d ei ole, võib avalduse saata Tööinspektsiooni kohalikku osakonda või esitada töökohajärgse maakonna tööinspektorile. Kui töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmavas piirkonnas, esitatakse avaldus tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile.

Töövaidluskomisjonile avaldust esitades peab jälgima, et kõik nõutud andmed saaksid avaldusele kantud. See kiirendab avalduse läbivaatamist ja vaidluse lahendamist. Avaldusele tuleb kindlasti kanda järgmised andmed:

1. töövaidluskomisjoni nimi, kuhu avaldus esitatakse;
2. avalduse esitaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood, töökoht, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;
3. isiku nimi või nimetus, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;
4. avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse nõudesumma;
5. nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude õiguslik alus;
6. dokumentaalsed tõendid, millega nõuet põhjendatakse.

Kui avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, märgitakse need avalduses lisadena. Avaldust esitades peab kindlasti arvestama ka esitamise tähtaegu. See on vaidluse iseloomu arvestades erinev. Üldine esitamise tähtaeg on 4 kuud. Kui töötaja tunneb, et tema õigusi on töölepingu lõpetamisel rikutud, tuleb vaidlustamisnõue esitada 1 kuu jooksul. Kui vaidlus puudutab palga maksmise nõuet, on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-st 6 tulenevalt esitamise tähtaeg 3 aastat. Nimetatud tähtaegade arvestamine algab järgmisest päevast, mil töösuhte pool sai teada või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest.

Lähemat infot küsi infotelefonilt

Enne avalduse esitamist või lihtsalt olukorra selgitamiseks võib helistada Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 igal tööpäeval kella 10–15.  Infotelefonil vastab jurist töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka ja töökeskkonna ohutust, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele.

Infotelefonile helistades peab mõistma, et telefoni teel ei vastata ega anta lahendusi töösuhetes tekkinud lahkarvamustele. Keerulisemates küsimustes ja pikemat selgitust vajavatel helistajatel on soovitatav pöörduda kohalikku inspektsiooni.

Enne telefonitoru haaramist oleks kasulik läbi mõelda, mis küsimusele vastust soovitakse. Küsimus tuleks võimalikult arusaadavalt sõnastada. Kuigi helistamise põhjuseks võib olla pahameel, tuleks infot küsides siiski olla kannatlik, küsides ühe küsimuse korraga ja kuulates ära ka vastuse. Samuti peab olema valmis kuulama ja vastama täpsustavatele küsimustele. Samas tuleks vältida liiga pikka taustaselgitust ja vastajaga mõttevahetusse laskumist.

Kui sõber või töökaaslane tunneb end ebakindlalt ja soovib, et helistaksite tema eest, siis seda ei tasuks siiski teha. Kuna infotelefonile helistades tekib kindlasti hulk lisaküsimusi, millele oskab vastata ainult see, kel abi vaja, ei too helistamine kellegi teise eest soovitud küsimustele vastuseid.

Kui infotelefonilt ei saa oma küsimustele vastuseid või vajab küsimus põhjalikumat selgitust, on soovitav pöörduda Tööinspektsiooni juristi poole.