Mis on sooline võrdõiguslikkus?
Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata.
Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe.
Sooline võrdõiguslikkus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sh võimusuhete tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse.
Sooline võrdõiguslikkus kui eesmärk
Sooline võrdõiguslikkus on ühiskonna arengu eesmärk, mille saavutamiseks on vaja:
- tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine e. mittediskrimineerimine,
- kaotada olemasolev sooline ebavõrdsus,
- luua võrdsed võimalused osalemiseks kõigis valdkondades,
- eesmärgistatult ja süstemaatiliselt edendada soolist võrdõiguslikkust.
Soolise võrdõiguslikkuse juriidiline määratlus on toodud soolise võrdõiguslikkuse seaduses, mille kohaselt sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus on naiste ja meeste
- võrdsed õigused,
- võrdsed kohustused,
- võrdsed võimalused ja
- võrdne vastutus
- tööelus,
- hariduse omandamisel ja
- teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Soolise võrdõiguslikkuse taseme mõõtmiseks võrreldakse kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste olukorda.
Milles väljendub sooline ebavõrdsus?
Naiste ja meeste ebavõrdsus väljendub näiteks:
- Erinevas osaluses otsustamisprotsessides
- Erinevas staatuses tööturul ja majanduses
- Erinevates kohustustes nii tasustatud kui tasustamata tööde puhul
- Erinevates haridusvalikutes
- Erinevas elueas
- Erinevustes juurdepääsul ressurssidele (sh. aeg, informatsioon, võrgustikud) jms.
Erinevusi, mis võivad peegeldada ebavõrdsust naiste ja meeste õigustes, kohustustes, võimalustes ja vastutustes mõõdetakse:
- kvantitatiivselt – loetledes kui palju naisi ja kui palju mehi osaleb ühes või teises valdkonnas, ja
- kvalitatiivselt – püüdes mõista milles peituvad põhjused, millised on oletused, stereotüübid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele omaseks peetavad rollid jms.
Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks õigus mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu.Keelatud on inimeste otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine.
Otsene sooline diskrimineerimine
Otsese diskrimineerimisega on tegemist siis, kui indiviid seatakse tema soo tõttu erinevasse seisundisse kui samas olukorras olev vastassoo esindaja. Erinevasse seisundisse seadmine võib ilmneda näiteks sel moel, et teatud õigusi või soodustusi, kohustusi või koormust antakse või määratakse ainult meestele või ainult naistele.
Kaudne sooline diskrimineerimine
Kaudse diskrimineerimisega on tegemist siis, kui väliselt sugupoole osas neutraalne säte, määrus, kriteerium, tava või tegevus viib faktiliselt ühe sugupoole esindajate ebasoodsama seisundini. See tähendab, et nende olukordades hinnatakse vastavust võrdse kohtlemise normidele faktiliste tagajärgede valgusel. Kaudse diskrimineerimise määratlus eeldab, et mehi ja naisi võib/tuleb omavahel võrrelda rühmana. Kui rühmade võrdluses selgub, et märgatavalt suurem osa ühest või teisest rühmast on ebasoodsamal positsioonil, on kõne all kaudne sooline diskrimineerimine, v.a. juhul, kui tulemusi saab põhjendada sooga mitteseotud asjaoludega..
Naiste ja meeste võrdne kohtlemine
Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine.Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.Diskrimineerimise keelamine ei eelda seda, et naisi ja mehi koheldaks ühesuguselt siis, kui asja mõjutavad tingimused ei ole samasugused. Diskrimineerivaks ei peeta isiku või grupi toetamist positiivsete erimeetmetega, kui nende abil püütakse heastada nende eelnevat nõrgemat seisundit.
Võrdse kohtlemise põhimõtet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teisest erinevalt (tavaliselt ebasoodsamalt) mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Tavaliselt lähtub see eelarvamustest, stereotüüpsetest arusaamadest, traditsioonilistest soorollidest, kehtivast sooideoloogiast.
Sooliste eelarvamustega keskkond soodustab diskrimineerivate hoiakute ja kogemuste püsimist ning piirab nii meeste kui naiste võrdset osalust sotsiaal-majanduslikus, poliitilises ning pereelus
Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele REC(2003)3 meeste ja naiste tasakaalustatud osaluse kohta poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis
Seletuskiri
