Mis on toimetulekutoetus?

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele.  Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks.

Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012011 

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 2013. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 76,70 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 61,36 eurot kuus. 

Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Lisaks võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest. Toimetulekutoetust taotlevatel perekondadel, kelle perekonnaliikmete hulka kuuluvad lapsed, on võimalik taotleda ka vajaduspõhist peretoetust.

Kellel on õigus toimetulekutoetusele?

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. Perekonna koosseisu loetakse ka perekonnast eemalviibivad õpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega.

Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a alates 1.juulist 2013 kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:

1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
3) riigi tagatisel antud õppelaenu;
4) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
5) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust;
6) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra (st 19,18 euro) ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta (alates 1.juulist 2013);
7) vajaduspõhist peretoetust (alates 1. juulist 2013).

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse (eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kehtestatud piirmäärade ulatuses) arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud:

1) tegelik korteriüür või hooldustasu;
2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus;
4) tarbitud elektrienergia maksumus;
5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus;
6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile;
8) tegelik olmejäätmete veotasu.

Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks loetakse 18 m2 iga perekonna liikme kohta ning lisaks 15 m2 perekonna kohta. Eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu sellises ulatuses, et oleks tagatud isiku inimväärne äraelamine.

Kuhu pöörduda?

Toimetulekutoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus.

Toetuse taotleja esitab toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab.

Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetuse summa maksab valla- või linnavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Valla- või linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetus määramata:

1) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses või valla- või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
2) isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
3) kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

Toetuse andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid

Toimetulekutoetuse taotlemiseks esitatakse avaldus, milles märgitakse ära toetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid või sünniajad.

Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad:

1) eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel;
2) üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga;
3) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ulatuse ja struktuuriga.

Toetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

1) kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
2) sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
3) väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Õpilane ja üliõpilane, kelle elukoha Rahvastikuregistri järgne aadress ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, esitab lisaks tõendi, et tema perekond sai eelmisel kuul toimetulekutoetust.

Vaidlustamine

Valla- või linnavalitsuse tehtud otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale.

Kust saab täiendavat teavet?

Täiendavat teavet toimetulekutoetuse taotlemise kohta saab elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.

Näited toimetulekutoetuse maksmisest 2013. aastal

• 1-liikmeline pensionäri perekond
Isik elab üksi kahetoalises korteris üldpinnaga 51 m² ning tema sissetulekuks on pension summas 200 eurot. Eluruumi kulud on kokku  150 eurot kuus.
Taotlejale arvestatav toimetulekutoetuse summa kujuneb järgmiselt: toimetulekupiir 76,70 € + eluasemekulud 150 € – pension (sissetulek) 200 € = toimetulekutoetus 26,70 €.
Seega kujuneb isiku lõplikuks sissetulekuks kokku 226,70 € (pension + toimetulekutoetus).

• 3-liikmeline üksikvanemaga kahelapseline perekond
Taotleja elab koos kahe alaealise lapsega. Isik ei tööta, kuid mõlema lapse pealt laekub sissetulekuks lapsetoetust a’ 19,18 €, mis moodustab kogu perekonna sissetuleku (kokku 38,36 €). Elamispinnaks on 2-toaline korter üldpinnaga 51 m² ning eluruumi kulud kokku on kuus 150 €.
Arvestuslik toimetulekutoetuse summa kujuneb järgmiselt: pere toimetulekupiir 199,42 € (76,7 + 2 x 61,36) + eluasemekulud 150 € - lapsetoetused (sissetulek) 38,36 € = toimetulekutoetus 311,06 €.
Lisaks makstakse toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, täiendavat sotsiaaltoetust 15 €.
Seega kujuneb pere lõplikuks sissetulekuks kokku 364,42 € (toimetulekutoetus + täiendav sotsiaaltoetus + lapsetoetused).

• 5-liikmeline kahe vanemaga kolmelapseline pere
Taotleja elab koos abikaasa ja kolme alaealise lapsega. Kuna vanemad ei tööta, on pere ainsaks sissetulekuks on lapsetoetused kokku 95,90 euro ulatuses (kahe esimese lapse pealt 19,18 € ning kolmanda lapse pealt 57,54 €). Pere elab 3-toalises korteris üldpinnaga 70 m² ning eluruumi kulud kokku on kuus 180 €.
Perekonnale arvestatav toimetulekutoetuse summa kujuneb järgmiselt: toimetulekupiir 322,14 € (76,7 + 4 x 61,36) + eluasemekulud 180 € – lapsetoetused (sissetulek) 95,90 € = toimetulekutoetus 406,24 €.
Seega kujuneb pere lõplikuks sissetulekuks kokku 502,14 € (toimetulekutoetus + lapsetoetused).

Toimetulekutoetuste vahendite kasutamise statistika leiate SIIT

 S-Veeb: riikliku sotsiaalregistri aruanded