Pikaajaline hooldus on osa pidevast protsessist, mille eesmärgiks on säilitada heaolu kõrgeim tase kõikidele inimestele. Pikaajaline hooldus sõltub tugevalt mitteametlikest hooldajatest perekondades ja kogukondades, mis nõuab, et neid toetaksid läbi kogukonnapõhiste programmide. Eriti vajalik on tunnustada ja toetada vanemaealiste panust perekonnasisesesse hooldamisse. Eakad peaksid võimalusel omama õigust valida pikaajalise hoolduse valikuvõimaluste vahel. Olukordades, kus see pole võimalik, peaks nende seadusandlik esindaja andma nõusoleku selle kohta, kus neid hooldatakse. Geriaatriline ja gerontoloogiline hindamine on tõhusaks vahendiks institutsioonilise hoolduse vajaduse kindlaks tegemisel. Kui institutsionaalne hooldamine on vältimatu, on siiski oluline, et eaka väärikus ja individuaalsus oleksid kaitstud.
Vanemas eas on oluliseks küsimuseks nii vaimne kui füüsiline tervis. Sagedasti esinevaks haiguseks on dementsus, eriti Alzheimeri tõbi. Koduhooldusteenused, esmatasandi hooldus ja päevane hooldus asutuses peaks aitama ära hoida või edasi lükata psüühikahäiretega patsientide vajadust suunduda hooldekodusse või psühhiaatriahaiglatesse.