Vanemaealised on ressursiks tööjõuturule. 55+ aastased on aktiivsed igapäevaelus osalejad ning seeläbi ühiskonnas suureks väärtuseks. Samuti on paljud pensionieale lähenevad ja pensioniealised valmis töötamist jätkama. Eakate tööhõive ning töötingimustega tegelemine on oluline nii individuaaalse heaolu tasandil kui ühiskonna jätkusuutlikkuse kontekstis. Sobiv tööturu poliitika on arvatavasti kõige tõhusam viis rahavastiku vananemise majanduslike aspektidega tegelemiseks. Prioriteediks on teadlikkuse tõstmine eakate tööjõu kasumlikkusest ja vanuseliste takistuste ning diskrimineerimise eemaldamine töölevõtmisel. Selleks tuleb teha muutuseid tööjõu vajaduses võimaldades enam osaajalist ja ajutist tööhõivet. Eakate tööturule jäämise suurendamise võimaldamiseks on oluline ka elukestev õpe, mis suurendaks vanemaealiste konkurentsivõimet ja toetaks neid oskuste ja teadmiste säilitamisel ning arendamisel.

Vanuse suurenedes tööga hõivatus paratamatult siiski väheneb. Pensionieale üleminek peaks toimuma järk-järgult ning seda ei tohiks näha kui eluetappi, mis takistab või katkestab inimest olemaks loominguline ja suuteline kaasa rääkima ühiskonnaelus. Pensionile jäädes on oluline tõrgeteta ja järkjärguline üleminek ühte tüüpi eluetapilt teisele. Oluline on jääda aktiivseks ja säilitada väärikus ning iseseisvus.