Kuigi üha suurenev tervisealaste teadmiste, informatsiooni ja koolituse hulk on tähtis igas vanuses inimestele, on see eriti oluline eakatele. Tervist parandav käitumine (nt tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus) on tihti piiratud füüsiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja/või kultuuriliste tegurite poolt. Tubakatoodete kasutamine, ebatervislik toitumine, alkoholi liigtarvitamine, narkootikumide tarvitamine ja füüsiline mitteaktiivsus on tervist kahjustavad igas vanuses ja omavad kumulatiivset negatiivset mõju vanemas eas. Siiski pole kunagi liiga hilja tervislike eluviisidega alustada ja seeläbi ennetada haigusi ja funktsionaalsuse langust, pikendada eluiga ja tõsta elukvaliteeti. Tervislikke eluviise on võimalik soodustada ka toetava keskkonnaga, st sobiva elamupoliitika, linnaplaneerimise ja teiste meetmete kaudu, mis pakuvad soodsa, piiranguteta ja vanuse-sõbraliku elukeskkonna.
Heaolu parandamiseks on vajalik juurdepääs laialdastele kohandatud sotsiaalteenustele, mis käsitleks eakaid pigem erinevate sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega heterogeense grupina. Samuti peavad eakad olema teadlikud pakutavatest sotsiaal- ja tervishoiuteenustest. Võrdse juurdepääsu tagamine tõhusatele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele, olenemata vanusest ja soost, peaks olema juhtpõhimõtteks poliitiliste eesmärkide saavutamisel. Eriline tähelepanu peaks olema eakatel, kes elavad maapiirkonnas ja äärealadel ning kellel on tihti probleeme teenuste kättesaadavusega.