1. jaanuaril 2004 jõustus okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute seadus, mille eesmärk on toetada Eesti vabaduse eest võidelnud ja kannatanud inimesi. Eesti riik on otsustanud pakkuda neile inimestele leevendust läbi toetuste ja soodustuste andmise. Leevendamine ei ole hüvitamine – ka leevendust saavatel inimestel säilib õigus saada või nõuda Eestit okupeerinud riikidelt hüvitust tekitatud kannatuste eest.
Seaduse kohaselt on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikud genotsiidiohvrid, tõekspidamiste, varandusliku seisu, päritolu või usu tõttu vangistatud isikud, võõrvõimule vastu hakanud vabadusvõitlejad, küüditatud, tööpataljonis olnud, psühhiaatriahaiglasse paigutatud, metsavennad ning kiiritus- või tuumakatastroofi ohvrid ning Siberis sündinud lapsed.
Seadus hõlmab nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni perioode. Represseeritu mõiste väljatöötamisel on arvestatud, et see annab tulevikus võimaluse tõstatada rahvusvahelise hüvitamise nõuet.
Seadusega antakse võõrvõimude ohvritele mitmesuguseid tervise parandamisega seotud hüvesid ja majanduslik-kultuurilisi soodustusi. Represseeritud isikute pensioniõigused on pärast okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute seaduse jõustumist üldjoontes samad neile seni kehtinud pensioniõigustega. Lisandunud on pensioniõigused asumisel või kinnipidamiskohas sündinud lastele.
Represseeritud isikute toetuste, soodustuste ja pensioniõiguste kohta saab lugeda
Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt