Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks:

I sammas: Riiklik pension

II sammas: Kohustuslik kogumispension

III sammas: Täiendav kogumispension

Kolmesambaline pensionisüsteem maandab paremini rahvastiku vananemisest, majandus- ja poliitilisest arengutest tulenevaid riske pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele.

I sammas – riiklik pension. Nimetatu tähendab riiklikku solidaarset pensionikindlustust, mille kaudu tänased maksumaksjad maksavad pensioni tänastele pensionäridele. Riiklik pension i kindlustus tagab inimesele sissetuleku vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral. Eestis makstakse kahte liiki riiklikke pensione: tööpanusest sõltuvaid pensione
( vanaduspensioni,  töövõimetuspensioni ja  toitjakaotuspensioni) ning  miinimum- ehk rahvapensioni.

 Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63 aastane ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib naistel enne 63-aastaseks saamist alljärgnevalt sätestatud vanuses:

07. aprillil 2010 võttis Riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega sätestatakse vanaduspensioni üldiseks eaks 65 aastat. Alates 2017. aastast sätestatakse üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sündinud isikutele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani aastaks 2026.

Muudatus jõustub 01.01.2017.

Vanaduspension koosneb kolmest osast:

1. baasosast;
2. staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega;
3. kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega.

Pensioniõiguslikkus staaži arvestatakse kuni 31.detsembrini 1998

Pensionikindlustusstaaži ja kindlustusosakut arvestatakse pensionikindlustatule, kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on alates 1.jaanuarist 1999 maksnud või kelle eest tööandja on maksnud sotsiaalmaksu.

Aasta-aastalt kindlustusosaku osatähtsus kasvab, mis tähendab, et riikliku vanaduspensioni suurus sõltub üha enam sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu.

Vanaduspensioni alaliigid on  ennetähtaegne vanaduspension ja  edasilükatud vanaduspension.

 Töövõimetuspensionile on õigus inimesel alates 16.eluaastast kuni vanaduspensionieani, juhul kui töövõime kaotus on 40-100%. Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest:

• püsivalt töövõimetule inimesele arvutatud vanaduspension;
• vanaduspension 30 aastase pensioniõigusliku staaži korral.

Töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis

 Toitjakaotuspensionile õigust omavatele pereliikmetele määratakse ühine pension. Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest:

• toitja arvutatud vanaduspension;
• vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.

Toitjakaotuspension määratakse protsendina pensioni arvutamise aluseks võetud pensioni eelnimetatud suurusest ja sõltuvalt ülalpeetavate arvust järgmiselt:

• ühele perekonnaliikmele 50%:
• kahele perekonnaliikmele 80%;
• kolmele või enamale perekonnaliikmele 100% .

 Rahvapension tagab miinimumpensioni neile vähemalt 63-aastastele inimestel, kel ei teki õigust tööpanusest sõltuvale pensionile ja kes on elanud Eestis vähemalt viis aastat enne pensioni taotlemist.

Töövõimetutele isikutele, kelle töövõime kaotuse protsent on 40-100%, kuid kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks vajalik tööstaaž, makstakse rahvapensioni töövõimetuse korral.

Samuti määratakse rahvapensioni toitja surma korral tema perekonnaliikmetele, kellel seoses toitjal nõutava pensionistaaži puudumisega ei teki õigust toitjakaotuspensionile, kui nad on elanud Eestis vähemalt ühe aasta.

Riikliku pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse.

Lisainfot on võimalik saada  Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16 106. Tööaeg on 9.00-17.00.

 Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.

Alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 peatuvad riigipoolsed kogumispensioni sissemaksed. Soovijail on avalduse alusel võimalik alates 2010. aastast jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist.

2011. aastast jätkuvad maksed pooles mahus ehk riik maksab 2 protsenti ja inimene ise 1 protsendi.

Viide pensionikeskuse vastavale lehele:  http://pensionikeskus.ee/?id=3006.

 Täiendav kogumispension. See on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. 

Kolme samba süsteemis määrab valitsus kindlaks mängureeglid, majandab I sammast, pakub tagatisi II sambale ning loob tugeva järelvalve- ja regulatsioonisüsteemi II ja III sambale. Tööandjad teevad sissemakseid (riikliku sotsiaalmaksu näol) I sambasse. Töövõtjad teevad kohustuslikke makseid II sambasse ja võivad vabatahtlikult osaleda III sambas.

 Eesti pensionistrateegia raport 2005  

 Sotsiaalkindlustusamet (info riikliku pensioni kohta)

 Pensionikeskus (info kogumispensionide kohta)

Seminar pensionistrateegiast ja vanemaealiste töötajate osalemisest tööturul, 12. november 2003