Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
Elatisabi on riigi makstav lühiajaline toetus lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
Elatisabi seadus on loodud eesmärgiga ärgitada vanemaid elatist seaduslikult teel nõudma, mis peaks parandama ühe vanema ülalpidamisel olevate laste olukorda.
Riigi makstav elatisabi on osa elatise summast, mida peaks teine vanem lapsele maksma. Elatisabi makstakse elatisnõude kohtumenetluse jooksul ning pärast kohtuotsuse jõustumist nõuab riik elatisabi taotlejale makstud elatisabi summad sisse teiselt vanemalt ehk elatisnõude võlgnikult.
Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
Kui kohus ei kohusta teist vanemat lapsele elatist maksma, tuleb elatisabi taotlejal saadud elatisabi summad riigile tagasi maksta.
Elatisabi saajaks on laps, kuid taotlejaks on vanem, kes on pöördunud kohtusse elatisnõudega ning kui elatisabi seaduses sätestatud tingimused on täidetud.
Elatisabile on õigus:
Elatisabile ei ole õigust, kui samalaadset elatisabi maksab mõni teine riik.
Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud üks allnimetatud kohtumäärustest:
Elatisabi ei maksta, kui vanem taotleb kohtu kaudu elatise suuruse muutmist.
Riik toetab elatisabiga elatise taotlejat 90 päeva ulatuses, päevamäär on 1/3 lapsetoetuse määrast.
Elatisabi maksimaalne summa on 90 X 3,20= 288 eurot.
Elatisabi taotlemiseks tuleb vanemal pöörduda Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikku pensioniametisse ja esitada järgmised dokumendid:
Elatisabi taotlemise avalduse võib Sotsiaalkindlustusametile esitada ka elektrooniliselt, digitaalallkirjaga allkirjastatuna koos nõutud lisadokumendiga.
Elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 30 päeva jooksul arvates makseettepaneku määruse tegemisest või elatist maksma kohustava hagi tagamise määruse tegemisest.
Vanem, kellele elatisabi välja makstakse, on kohustatud viivitamata teatama kirjalikult Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist, eelkõige hagi tagamise määruse tühistamisest, elatisnõude rahuldamata jätmisest, lapse kasvatamise lõpetamisest ja võlgniku ülalpidamiskohustuse täitma asumisest.
Kui vanem ei maksa alusetult saadud elatisabi tagasi, teeb Sotsiaalkindlustusameti piirkondlik pensioniamet vanemale enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral annab pensioniamet ettekirjutuse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Sotsiaalkindlustusamet teavitab teist vanemat, ehk elatisnõude võlgnikku elatisnõude riigile üleminekust elatisabi määramise otsusega.
Pärast kohtuotsuse jõustumist nõuab riik elatisabi taotlejale makstud elatisabi summad sisse elatisnõude võlgnikult. Võlgnikku teavitatakse võimalusest elatisabi summa vabatahtlikult riigile tagasi maksta.
Kui võlgnik ei maksa elatisabi riigile tagasi, annab Sotsiaalkindlustusamet nõude sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Sotsiaalkindlustusamet – Infotelefon 16106