Lähisuhtevägivald on igasugune lähisuhetes esinev väärkohtlemine ja vägivald, kus kasutatakse võimu ja kontrolli teise isiku või isikute üle, tekitades neile füüsilist ja/või emotsionaalset kahju. Termin on piisavalt lai, hõlmates nii peres kui ka üldisemalt lähisuhetes (nt paarisuhe nii abielus kui ka lihtsalt kooselus,  endiste elukaaslaste suhted, laste ja vanemate suhted, mitte koos elavate partnerite suhted jne) toimuva vägivalla.  Lisaks hõlmab lähisuhtevägivalla mõiste ka lapsi nii ohvrite kui ka pealtnägijatena. Samal ajal on lähisuhtevägivalla termin oluliselt kitsam naistevastase vägivalla terminist. Viimase alla kuuluvad muu hulgas prostitutsioon, naiste ümberlõikamised, sunnitud abielud jms vägivalla liigid.

Lähisuhtevägivald on ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine oli Eestis alles hiljaaegu tabu. Veel paarkümmend aastat tagasi suhtuti sellesse kui peretülisse, millesse kõrvalseisjad ei peaks sekkuma. Viimastel aastatel on Lääne ühiskondade eeskujul hakatud ka Eestis käsitlema vägivalda kui soospetsiifilist sotsiaalset probleemi. Esiteks tähendab see, et teatud vägivallaliikide sooritajateks või ohvriteks on reeglina kindla soo esindajad. Teiseks on hakatud tunnistama, et tegu on ühiskonda kui tervikut iseloomustava nähtusega, mida ei tohi taandada üksikute meeste ja naiste käitumisprobleemiks.

Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja mehed. Üheksal juhul kümnest on vägivallatsejaks mees ja ohvriks naine. Kui mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades ja kurjategijaks on valdavalt võõras inimene, siis naisi väärkoheldakse peamiselt pereringis ja vägivallatsejaks on naise elukaaslane. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.

Vägivalla ulatust aitab hinnata 2001. aastal läbi viidud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi elanikkonna uuring. Selle andmetel kannatas Eestis aasta jooksul füüsilise ja seksuaalse vägivalla all 16% 15-74 aastastest naistest. 21% vägivalla all kannatanud naistest koges nii psühholoogilist, füüsilist kui seksuaalset vägivalda.

Vägivalla ohvriks olemisega  kaasnev füüsiline või vaimne kahjustus ja emotsionaalne kannatus viib inimese toimetuleku halvenemiseni ja seetõttu  vajab ohver nii emotsionaalset tuge kui konkreetseid nõuandeid. Vägivallaprobleemiga tegelemisel on eeskätt oluline selle avalikustamine.

Lähisuhtevägivalla juhtumi korral leiad abi siit.

 2010. aasta statistika Eesti naiste varjupaikade ning emade ja laste varjupaikade kohta

 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele REC(2002)5 naiste kaitsmise kohta vägivalla eest 
Seletuskiri