Aasta aastalt on puuetega inimeste arv kasvanud. Puuetega inimesi, kellel on määratud puude raskusaste, oli Eestis 2009. aasta alguse seisuga üle 118 000 isiku, moodustades 8,8% rahvastikust. Valdavalt on tegemist eakate inimestega – 59% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku, ehk 35% tööealised ning 6% olid vanuses 0-17 aastat.

2008. aastal määrati esmakordselt puude raskusaste 14 800 inimesele, neist lapsi oli 8%, tööealisi 41% ja pensioniealisi 51%.  

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt  hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgnevalt: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Pikaajalise kahjustuse all peetakse silmas olukorda, kus tervisekahjustuse periood on kestnud vähemalt 12 kuud ja rohkem. Selleks, et saada puuet peab inimesel olema pikaajaline kahjustus, mis ei võimalda tal ühiskonnaelust täisväärtuslikult ja teistega samadel alustel osa võtta.  

Puue on ajas muutuv  ja mitmetahuline mõiste, mis esindab inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahelist suhet. Inimene, kelle tegevusvõime teatud keskkonnas on piiratud, ei pruugi olla piiratud juhul, kui keskkonda on kohandatud või kui ta saab tegutseda mõnes teises keskkonnas.  

Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandes ja sotsiaalkindlustuses on oluline roll täita nii riigil kui kohalikel omavalitsustel. Sotsiaalteenuste osutamist ja sotsiaaltoetuste maksmist finantseeritakse riigieelarvest  ja kohalike omavalitsuste eelarvetest.

Töövõimetuspensioni makstakse inimesele 40-100%-lise püsiva töövõime kaotuse korral. Töövõimetuspension on asendussissetulek ja kompenseerib seda, et inimene ei saa osaliselt või täielikult töötada. Alla 100%-lise töövõime kaotuse korral eeldatakse, et inimene peaks allesjäänud töövõime osas osaajaga töötama. Püsiv töövõimetus määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks inimestele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Puue määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat. Puude raskusaste võib rehabiliteerimise, abivahendite kasutamise, elukeskkonna kohandamise või muude asjaolude mõjul muutuda.

Sotsiaalhoolekande ülesanne on osutada puudega inimesele või perekonnale abi toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks ja kaasa aidata puuetega inimeste sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele.

Erilist tähelepanu pööratakse rehabilitatsiooniteenuste arendamisele, et parandada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ning soodustada tööealiste töötamist või tööle asumist. Iseseisva toimetuleku parandamiseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetusi järjest enam seostatud rehabiliteerimisega. Puuetega inimeste rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada inimene tema muutunud olukorras ise võimalikult palju toime tulema.

Lisaks rehabilitatsiooniteenusele rahastatakse riigieelarvest täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele suunatud toetavaid ja ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid. Nende hoolekandeteenuste osas on viimastel aastatel toimunud oluline areng. Kui veel 1990. aastate lõpul osutati psüühiliste erivajadustega inimestele vaid ööpäevaringse hooldamise teenust, siis järgnevatel aastatel lisandusid avahooldusteenustena igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, elamine kogukonnas ning viimasena töötamise toetamine 2001. aastal.

Puuetega inimestele, eakatele ja lastele, kes vajavad proteese, ortopeedilisi ja muid abivahendeid, kompenseerib riik 40–90% abivahendi maksumusest (riigi osaluse protsendid abivahendite liikide kaupa on kinnitatud sotsiaalministri määrusega). Abivahendi eest tasumisel kaetakse abivahendi maksumusest riigi osaluse protsent pärast isiku omaosaluse protsendi tasumist. Isiku omaosalus on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse vahe, kuid mitte alla 200 krooni.

Puuetega inimestele suunatud muude hoolekandeteenuste osutamise eest vastutab eelkõige kohalik omavalitsus, osutades hinnatud vajadusest lähtuvalt teenuseid kui makstes toetusi.

Rehabilitatsioon
Abivahendid
Isikliku abistaja teenus
Tugiisiku teenus
Täiskasvanu hooldamine ja hooldaja määramine
Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekanne
 Kaitstud ja toetatud töö seminari materjalid (1) 09.02.2005
 Kaitstud ja toetatud töö seminari materjalid (2) 09.02.2005

Puudega lapsele makstakse kõiki peretoetusi vastavalt riiklike peretoetuste seadusele.

Puudega lapse toetust makstakse kuni 16aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Keskmise puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus.

Lapsel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, mis on eakohasest suurem,   järgmiselt:

• sügav, kui laps vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
• raske, kui laps vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
• keskmine, kui laps vajab  kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta  vähemalt korra nädalas.

Toetust saab taotleda elukohajärgsest pensioniametist.

Puuetega laste hooldus- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajaduse hindamisvahend

 Rehabilitatsiooniportaal
 Juurdepääsetavad asutused ja objektid
 Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülg
 Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehekülg
Abivahendite eraldamisega tegelevad ettevõtted
 Saade "Puutepunkt"
 EPIKOJAS toimunud KOV sotsiaaltöötajate koolituse materjalid