Prindi

Puudega inimesed

UUS! Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2010 koostatud ülevaade
 "Puudega inimeste ja töövõimetuspensionäride töötamist ja õppimist toetavatest tööturu- ja sotsiaalteenustest ning toetustest ja soodustustest"

Aasta aastalt on puuetega inimeste arv kasvanud. Puuetega inimesi, kellel on määratud puude raskusaste, oli Eestis 2009. aasta alguse seisuga üle 118 000 isiku, moodustades 8,8% rahvastikust. Valdavalt on tegemist eakate inimestega – 59% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku, ehk 35% tööealised ning 6% olid vanuses 0-17 aastat.

2008. aastal määrati esmakordselt puude raskusaste 14 800 inimesele, neist lapsi oli 8%, tööealisi 41% ja pensioniealisi 51%.  

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt  hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgnevalt: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Pikaajalise kahjustuse all peetakse silmas olukorda, kus tervisekahjustuse periood on kestnud vähemalt 12 kuud ja rohkem. Selleks, et saada puuet peab inimesel olema pikaajaline kahjustus, mis ei võimalda tal ühiskonnaelust täisväärtuslikult ja teistega samadel alustel osa võtta.  

Puue on ajas muutuv  ja mitmetahuline mõiste, mis esindab inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahelist suhet. Inimene, kelle tegevusvõime teatud keskkonnas on piiratud, ei pruugi olla piiratud juhul, kui keskkonda on kohandatud või kui ta saab tegutseda mõnes teises keskkonnas.  

Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandes ja sotsiaalkindlustuses on oluline roll täita nii riigil kui kohalikel omavalitsustel. Sotsiaalteenuste osutamist ja sotsiaaltoetuste maksmist finantseeritakse riigieelarvest  ja kohalike omavalitsuste eelarvetest.

Töövõimetuspensioni makstakse inimesele 40-100%-lise püsiva töövõime kaotuse korral. Töövõimetuspension on asendussissetulek ja kompenseerib seda, et inimene ei saa osaliselt või täielikult töötada. Alla 100%-lise töövõime kaotuse korral eeldatakse, et inimene peaks allesjäänud töövõime osas osaajaga töötama. Püsiv töövõimetus määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks inimestele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Puue määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat. Puude raskusaste võib rehabiliteerimise, abivahendite kasutamise, elukeskkonna kohandamise või muude asjaolude mõjul muutuda.

Sotsiaalhoolekande ülesanne on osutada puudega inimesele või perekonnale abi toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks ja kaasa aidata puuetega inimeste sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele.

Erilist tähelepanu pööratakse rehabilitatsiooniteenuste arendamisele, et parandada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ning soodustada tööealiste töötamist või tööle asumist. Iseseisva toimetuleku parandamiseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetusi järjest enam seostatud rehabiliteerimisega. Puuetega inimeste rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada inimene tema muutunud olukorras ise võimalikult palju toime tulema.

Lisaks rehabilitatsiooniteenusele rahastatakse riigieelarvest täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele suunatud toetavaid ja ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid. Nende hoolekandeteenuste osas on viimastel aastatel toimunud oluline areng. Kui veel 1990. aastate lõpul osutati psüühiliste erivajadustega inimestele vaid ööpäevaringse hooldamise teenust, siis järgnevatel aastatel lisandusid avahooldusteenustena igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, elamine kogukonnas ning viimasena töötamise toetamine 2001. aastal.

Puuetega inimestele, eakatele ja lastele, kes vajavad proteese, ortopeedilisi ja muid abivahendeid, kompenseerib riik 40–90% abivahendi maksumusest (riigi osaluse protsendid abivahendite liikide kaupa on kinnitatud sotsiaalministri määrusega). Abivahendi eest tasumisel kaetakse abivahendi maksumusest riigi osaluse protsent pärast isiku omaosaluse protsendi tasumist. Isiku omaosalus on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse vahe, kuid mitte alla 12,78 euro. 

Puuetega inimestele suunatud muude hoolekandeteenuste osutamise eest vastutab eelkõige kohalik omavalitsus, osutades hinnatud vajadusest lähtuvalt teenuseid kui makstes toetusi.

Lapse puude raskusastme tuvastamine

Lapse puude raskusastme tuvastamise protsessi algatab lapsevanem. Tavaliselt teeb lapsevanem seda last raviva arsti soovitusel, kuid seda võib teha ka ilma arsti soovituseta.  

Puude raskusastme tuvastamiseks esitab lapsevanem Sotsiaalkindlustusametile (SKA) vormikohase ekspertiisitaotluse. Taotleja võib taotluse täita Sotsiaalkindlustusameti büroos või kodus ja saata selle e-posti või postiga allkirjastatult SKA-le.

Taotluse täitmisel vastab lapsevanem küsimustele, mis puudutavad tema lapse hooldamise ja järelevalve vajadust ning sellest tulenevaid lisakulusid. Lapsevanem kirjutab taotlusvormile ka last raviva pere- või eriarsti andmed, kellelt SKA küsib kirjalikult teavet (10 päeva jooksul) lapse terviseseisundi kohta. Kui last ravib pidevalt mitu arsti, küsib SKA andmeid mitmelt arstilt.

SKA küsib lapse terviseseisundi kirjelduse arstilt, kelle andmed on ekspertiisitaotluses nimetatud. Arst koostab vormikohase terviseseisundi kirjelduse ja esitab selle SKA-le (15 päeva vastuse saatmiseks). Kui SKA vajab veel täiendavat infot arstilt, siis küsib (10 päeva jooksul) ja arst vastab (10 päeva jooksul).

Kui puude tuvastamiseks vajalikud dokumendid on kogutud, edastab SKA need ekspertarstile (10 päeva jooksul). Puude raskusastme tuvastamise otsuse teeb SKA 15 päeva jooksul, alates piisavate andmete saamisest otsuse tegemiseks. Otsuse aluseks on SKA ekspertarsti arvamus/hinnang.
Ekspertarsti hinnangu aluseks on:

  • lapse arstilt saadud kirjalik teave;
  • lapsevanemalt saadud kirjalik teave;
  • lapse rehabilitatsiooniplaan;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 kirjeldatud mõisted.

Puude raskusastme kestuse otsustab samuti ekspertarst.

Puude raskusastme tuvastamise ekspertiis tehakse ainult dokumentide alusel. Lapsevanem ja laps puude tuvastamise hindaja ja otsustajaga ei kohtu.

SKA ekspertarstid töötavad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Viljandis ja Kuressaares. Psühhiaatrid töötavad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Ekspertarstid menetlevad üldjuhul oma piirkonna taotlusi.

Kui SKA on saanud lapsevanemalt ekspertiisitaotluse, saadetakse taotlejale suunamiskiri rehabilitatsiooniasutusse (RA) rehabilitatsiooniplaani (RP) koostama. Suunamiskirjale lisatakse taotlejale sobilike RA-te (lastega tegelevad RA-d) kontaktandmed. Lapsevanem peab pöörduma (lapse registreerima) enda poolt valitud RA-sse 21 päeva jooksul. SKA ei soovita konkreetset RA-st. Kui lapsevanem RP teha ei soovi, siis SKA puude raskusastme taotlust edasi ei menetle. RP tegemiseks peab lapsevanem valima rehabilitatsiooniasutuse, millega SKA on sõlminud teenuse osutamiseks lepingu ja esitama sinna suunamiskirja jm. dokumendid.

Kui RP valmis saab, saadab plaani koostaja selle SKA-le. Kui plaanis sisalduvad andmed on puude raskusastme tuvastamiseks ebapiisavad, tagastab SKA selle 15 päeva jooksul ning teatab plaani koostajale, millised andmed tuleb täiendavalt lisada. Kui plaanis ei ole (enam) puudusi, kinnitab SKA ekspertarst plaani ning RP originaal saadetakse ka lapsevanemale.

Puude raskusastme tuvastamise kohta vormistab SKA kirjaliku otsuse, mis saadetakse nii lapsevanemale kui ka terviseseisundi kirjelduse koostanud arstile 15 päeva jooksul peale otsuse tegemist. Lapsel tuvastatakse puude raskusaste kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat või 3 aastat, kuid mitte kauemaks kui lapse 16-aastaseks saamiseni. Puude raskusastme tuvastamise protseduur võtab tavaliselt aega kuni 1,5 kuud. 

Puude raskusastme korduvaks tuvastamiseks tuleb esitada SKA poolt määratud korduvekspertiisi tähtajaks uus ekspertiisitaotlus. Terviseseisundi või muu asjassepuutuva olukorra muutumisel võib taotleda uut ekspertiisi enne korduvekspertiisi tähtaja saabumist. Sellisel juhul muudab uus ekspertiisi otsus seni kehtinud otsuse kehtetuks alates ekspertiisitaotluse SKA-le esitamise päevast.

Kui ekspertiisiga tuvastatud puude raskusastme kehtivusaeg on lõppenud, lõppeb ka puudega lapse toetuse maksmine. Korduvekspertiisi protseduur on sama, mis esmase ekspertiisi. Kui korduv ekspertiisitaotlus on esitatud SKA poolt määratud tähtajal (s.o enne puude kehtivusaja lõppu) ja lapsele määratakse uuesti puue, siis toetuse maksmine korduva  taotlemisega seoses ei katke. Kui taotluse menetlemine võtab rohkem aega kui 1,5 kuud, siis makstakse toetust tagasiulatuvalt.

Lapsele määratud sügav, raske või keskmine puue annab õiguse taotleda puudega lapse toetust. Selleks tuleb esitada SKA-le vormikohane taotlus ja muud nõutud dokumendid. Taotluse võib esitada ka koos puude ekspertiisitaotlusega. Toetuse taotlusele vastatakse 10 tööpäeva jooksul. Kui taotlus esitatakse koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega või enne puude raskusastme otsuse tegemist, teeb SKA otsuse 10 tööpäeva jooksul puude raskusastme tuvastamise päevast.

Puudega lapse toetust hakatakse maksma puude raskusastme määramise otsuse kuupäevast ning makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:

  • keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 69,04 eurot);
  • raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 80,55 eurot).
Viimati uuendatud:30. Detsember 2010 kell 14:47