Hooldaja määramine on üheks hooldamise korraldamise viisiks. Hooldaja määratakse kohaliku omavalitsuse poolt hooldust vajavale isikule hooldaja ja hooldatava soovil.

Hooldaja määramine aitab kaasa hooldamist vajava isiku hooldamisele tema enda kodus. Sageli saab hooldatav ise hooldaja n-ö valida, juhul kui hooldaja ja hooldatav on sugulased või tuttavad. 

Hooldaja määratakse sotsiaalhoolekande seaduse § 28² lõige 1 alusel.

Hooldaja määramist taotleb tavaliselt hooldamist vajav isik või hooldaja, kes ei ole veel omavalitsuse poolt hooldajaks määratud. Hooldaja määramise otsustab kohalik omavalitsus. Puudega lapse vanemat ei määrata omavalitsuse poolt hooldajaks, sest lapsevanem on oma lapse hooldaja ja kasvataja perekonnaseaduse alusel.

Hooldaja määramiseks tuleb pöörduda hooldatava kohaliku omavalitsuse poole. Pöörduda võib nii hooldaja kui ka hooldatav. Kõik inimesed võivad teavitada omavalitsust hooldamist vajavast isikust (naaber, tuttav jne) ning paluda sotsiaaltöötajal abi vajadus välja selgitada.

Hooldaja määramiseks vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus.

Enamus omavalitsustes on kehtestatud hooldaja määramise kord. Selles dokumendis on täpsustatud, kellele täpsemalt hooldaja määratakse, keda ei saa hooldajaks määrata jms. Näiteks osad omavalitsused ei määra pereliikmeid hooldajaks. Kui omavalitsuses kehtestatud tingimused ei takista hooldaja määramist, alustab sotsiaaltöötaja hooldaja määramise menetlust.

Kui hooldaja või hooldust vajav isik pöördub hooldaja määramise sooviga kohaliku omavalitsuse poole, on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal õigus hooldusvajadust hinnata. See tähendab, et sotsiaaltöötaja uurib täpsemalt, milles hooldust vajav inimene abi vajab, millega ta ise toime tuleb, millised on tema kodused tingimused jms. Kui hooldusvajadus on täpsustatud, uurib sotsiaaltöötaja, kas potentsiaalne hooldaja jõuab, oskab ja soovib neid ülesandeid täita, mida konkreetse inimese hooldamine endaga kaasa toob. Kui osapooltega on kokkuleppele jõutud, määrab kohalik omavalitsus oma õigusaktiga hooldaja. Vahel määratakse hooldaja tähtajaliselt ning vahel tähtajatult. Kui hooldamist vajaval isikul ei ole endal kedagi hooldajaks pakkuda, siis otsib sobiva hooldaja omavalitsus. See võib aega võtta ning vahel ka mitte õnnestuda. Kui hooldajat ei leita, tuleb hooldus korraldada teisiti- näiteks päevases või ööpäevaringses hoolekandeasutuses.

Kohaliku omavalitsuse otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale.

 Hooldajatoetus
 Hooldusvajaduse hindamise instrument
 Hooldus- ja õendusabi teenuste osutamine integreeritult

 Hooliva hooldaja käsiraamat

Hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise statistika leiate  SIIT