Erihoolekandeteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ning tegevuste juhendamine. Inimene peaks maksimaalselt ise panustama oma igapäevaelu tegevustesse ning teda juhendatakse ja aidatakse tema vajaduste järgi. Erihoolekandeteenused on igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus.
Üldjuhul peab erihoolekandeteenusele suunamist soovijal olema koostatud rehabilitatsiooniplaan, mille tegevuskavasse on märgitud isiku toimetuleku parandamiseks vajalikud teenused ja tegevused. Rehabilitatsiooniteenusel hinnatakse inimese tugevusi ja vajadusi ning tehakse soovitused isikule edasiseks teenuste osutamiseks. Sellest eeldusest tulenevalt peavad kõik erihoolekandeteenuseid taotlevad inimesed (väljaarvatud suunamisel igapäevaelu toetamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumäärusega isikutele) olema eelnevalt läbinud rehabilitatsiooniteenuse. Igapäevaelu toetamise teenusele suunamiseks ei ole inimesel vaja rehabilitatsiooniplaani, piisab eriarsti saatekirjast, kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihooldusteenusele asumiseks teeb kohus vastavasisulise otsuse ning rehabilitatsiooniteenust inimene ei läbi.
Teenustele suunamist ja osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). SKA-s töötavate juhtumikorraldajate ülesandeks on informeerida inimest teenusele saamise võimaluste osas (sh protsess, vajaminevad dokumendid) ning toetada inimest kogu teenusele suunamise protsessi ulatuses. Juhtumikorraldajate töö eesmärk on toetada inimest kogu erihoolekandeteenuse kasutamisega seotud asjaajamises.
Kui inimene soovib taotleda mõnda erihoolekandeteenust, peab ta esitama SKA-le taotluse koos vajalike dokumentidega konkreetse teenuse saamiseks. Taotluse võib esitada inimene ise või kui tal on seaduslik esindaja, siis tema seaduslik esindaja. Taotluse koostamisel ja vajalike dokumentide koondamisel peab SKA vajaduse korral inimest aitama ning selgitama mh millised dokumendid või info on isiku taotluses puudu jne. Kui inimene pöördub kohaliku omavalitsuse poole, on omavalitsus kohustatud selgitama, kuhu peab pöörduma, et saada oma vajadustele vastavat teenust, ning vajaduse korral osutama inimesele sotsiaalnõustamise teenust ja/või koostama juhtumiplaani. Seejärel esitab inimene taotluse erihoolekandeteenusele suunamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Teenusele asumiseks väljastab SKA inimesele suunamisotsuse.
Erihoolekandeteenused on reguleeritud
sotsiaalhoolekande seaduse 4.jaos
Erihoolekandeteenuseid osutavate asutuste kontaktandmed ja teenuste mahud 2009. aastal
Erihoolekandeteenuseid osutavate asutuste kontaktandmed ja teenuste mahud 2010. aastal
Sotsiaalhoolekande seaduse erihoolekandeteenuste regulatsiooni puudutava muudatuse tekst (2009)
Sotsiaalhoolekande seaduse erihoolekandeteenuste regulatsiooni puudutava muudatuse seletuskiri (2009)
Sotsiaalministri 6. jaanuari 2009. a määrus nr 1 "Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu, taotluse vormi ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu, taotluse vormi ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine"
Sotsiaalministri 6. jaanuari 2009. a määrus nr 1 seletuskiri
Sotsiaalministri 8. jaanuari 2009. a määrus nr 4 "Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine"
Sotsiaalministri 8. jaanuari 2009. a määrus nr 4 seletuskiri
Sotsiaalministri 15. jaanuari 2009. a määrus nr 8 "Lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse ning erihoolekandeteenuste tegevusloa vormi ja taotlemisel nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine"
Sotsiaalministri 15. jaanuari 2009. a määrus nr 8 seletuskiri
Sotsiaalministri 21. jaanuari 2009. a määrus nr 13 "Majandustegevuse registrisse kantavate teenuse osutaja andmete loetelu ja teavitamist vajavate muudetud andmete loetelu kehtestamine "
Sotsiaalministri 21. jaanuari 2009. a määrus nr 13 seletuskiri
Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2009. a määrus nr 20 "Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused, kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord "
Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2009. a määrus nr 20 seletuskiri
Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri
Sotsiaalministri 25. märtsi 2009. a määrus nr 24 „Tegevusjuhendajate koolituse ja täienduskoolituste kavade kehtestamine”
Sotsiaalministri 25. märtsi 2009. a määrus nr 24 seletuskiri
Sotsiaalministri 30.06.2009. a määrus nr 58 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile”
Sotsiaalministri 30.06.2009. a määrus nr 58 seletuskiri
Erihoolekandeasutuste ja -teenuste reorganiseerimise kava 2006-2021
Kroonilise psüühikahäirega eaka hooldusjuhend
Juhend erihoolekandeteenuse osutamise tegevusloa taotluse täitmiseks
Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis
Kokkulepe riigi hoolekandeasutuste 2008. aasta palgatingimuste läbirääkimiste kohta
Kokkulepe psüühiliste erivajadustega inimeste riigi hoolekandeasutuste tegevusjuhendajate 2007. aasta kuupalga alammäära kohta
Kokkulepe psüühiliste erivajadustega inimeste riigi hoolekandeasutuste tegevusjuhendaja 2006. aasta kuupalga alammäära kohta
Kokkulepe psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeasutuste tegevusjuhendaja 2005. aasta palgatingimuste kohta