Igapäevaelu toetamise teenus

Mis on igapäevaelu toetamise teenus?
Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on inimese parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning inimese lähedaste ja temaga koos elavate inimeste nõustamise kaudu.

Igapäevaelu toetamise teenust võib osutada inimese kodus talle näiteks igapäevaelu oskuseid õpetades, päevakeskuses tugigruppides osaledes, söögitegemist õppides, ametiasutustes asjaajamist harjutades.

Mida teenuse raames tehakse?

• kujundatakse inimese isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades tema terviseseisundit,
• juhendatakse sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel,
• juhendatakse aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel,
• juhendatakse tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel ning hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel,
• kujundatakse tööoskusi ja võimaldatakse töö tegemise harjutamist,
• nõustatakse inimese lähedasi, sealhulgas temaga samas eluruumis elavaid inimesi tema käitumise ja suhtlemise eripärades,
• toetatakse teenust saavaid, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega inimesi toetavate gruppide tegutsemist nende juhendamise ja nõustamise kaudu,
• kaasatakse inimest muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks.

Kellel on õigus igapäevaelu toetamise teenust saada?
Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Samal ajal ei tohi talle osutada kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna nende teenuste raames tuleb igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi nagunii teha.

Kuhu pöörduda?
Teenust saama suunamist ja teenuse osutamist korraldab  Sotsiaalkindlustusamet (SKA).

Teenuse taotlemiseks vajalikud dokumendid
Kui inimene soovib taotleda igapäevaelu toetamise teenust, peab ta esitama SKA-le taotluse (link taotluse vormile). Abi saamiseks võib pöörduda  SKA juhtumikorraldaja poole. Taotluse võib esitada inimene ise või tema seaduslik esindaja. Taotluses on inimesel õigus valida endale  sobiv teenuseosutaja, kelle juures teenust saada soovitakse.

Teenuse saamiseks peab inimesel olema psühhiaatri suunamiskiri või rehabilitatsiooniplaan (link rehateenusele) soovitusega kasutada igapäevaelu toetamise teenust oma parima toimetuleku tagamiseks.

Teenust saama suunamine
Teenust saama suunamist korraldab SKA. Kui inimesel on õigus teenust saada, väljastab SKA talle kas suunamisotsuse või teate järjekorda võtmise kohta 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates. Inimese võib teenust saama suunata kuni 5 aastaks.

Suunamisotsus
SKA, inimene ise või tema seaduslik esindaja ja teenuseosutaja lepivad kokku kuupäeva, millal inimene hakkab teenust saama. Nimetatud kuupäev märgitakse suunamisotsusele ning inimene peab pöörduma teenuseosutaja poole kokku lepitud päeval, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul alates kokkulepitust.
Kui inimene ei ole kolme päeva jooksul kokkulepitud kuupäevast arvates teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada. Kui suunamisotsuses kokku lepitud kuupäev on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib SKA inimese taotlusel ja kokkuleppel erihoolekandeteenuse osutajaga leppida kokku uue kuupäeva, millest algab erihoolekandeteenuse osutamine

Järjekorda võtmise teatis
Kui riigieelarves ei ole teenust saama suunamiseks rahalisi vahendeid või inimesele sobiva teenuseosutaja juures pole vaba kohta, teavitab SKA inimest kirjalikult järjekorda võtmisest. Sobiva koha vabanemisel võtab SKA juhtumikorraldaja inimesega ise ühendust.

Keelduv otsus
Kui inimesel ei ole õigust teenust saada, teeb SKA 15 tööpäeva jooksul keelduva otsuse. Otsus saadetakse inimesele kirjalikult. Inimene võib esitada SKA otsuse peale vaide (viide vaide lõigule).

Teenuseosutaja vahetamine
Kui inimene soovib pärast suunamisotsuse väljastamist teenuseosutajat vahetada, tuleb tal esitada sellekohane taotlus juhtumikorraldajale. Soovitud teenuseosutaja juures vaba koha olemasolul väljastab SKA uue suunamisotsuse.

Kes igapäevaelu toetamise teenust pakuvad?
Igapäevaelu toetamise teenust võivad pakkuda vastava tegevusloaga asutused. Tegevusloa (eraldi link, fail nimega tegevusloa taotluse täitmise juhend) olemasolu on kinnituseks, et asutuses töötab asjakohase hariduse või väljaõppega personal ning hoone vastab tuleohutus- ja tervisekaitsenõuetele.

 Erihoolekandeteenuseid osutavad asutused

Kui soovid alustada igapäevaelu toetamise teenuse osutamist, loe täpsemalt siit (eraldi link, fail nimega info teenuseosutajale).

Teenuse eest tasumine
Igapäevaelu toetamise teenust rahastatakse riigieelarvest, mis tähendab, et inimene ise teenuse eest maksma ei pea.

SKA tasub teenuseosutajale arvete alusel teenuse osutamise eest. Igapäevaelu toetamise teenuse maksimaalse  riigipoolse maksumuse on kindlaks määranud Vabariigi Valitsus.

Teenuse lõppemine
Teenuse lõpetamine omal soovil
Kui inimene ei soovi enam erihoolekandeteenust saada, peab ta sellest teavitama teenuseosutajat, kes omakorda teavitab SKA-d.

Teenuse osutamise lõppemine
Teenuse osutamise aluseks on SKA kehtiv suunamiskiri. Kui suunamiskirjas olev teenuse osutamise tähtaeg on lõppenud ja inimene pole taotlenud selle jätkamist, siis ta enam teenust ei saa. Siin on oluline osa teenuseosutajal, lähedastel või eestkostjal, kes inimesel tema parimaid huve silmas pidades aitavad asju ajada.

Teenuse osutamise jätkamine
Kui inimene on esitanud SKA-le taotluse erihoolekandeteenust saama suunamiseks (võtsin lingi SKA kodukalt), jätkub teenuse osutamine uues suunamiskirjas märgitud tähtajani. Teenuse osutamise jätkamine eeldab, et inimesel on endiselt õigus erihoolekandeteenust saada ja ta on esitanud nõutavad dokumendid.

Vaidlustamine
Kui inimesel on seoses teenuse kvaliteediga kaebusi, tuleb tal pöörduda avaldusega SKA poole. SKA järelevalveametnik võib kaebuse lahendada telefoni teel või asutusse kohapeale minnes. Kaebuse esitajale vastatakse kirjalikult.

Kui inimene leiab, et SKA haldusaktiga on tema õigusi rikutud või tema vabadusi piiratud, võib ta esitada vaide. Vaie tuleb esitada SKA juures tegutsevale vaidluskomisjonile. Vaie tuleb esitada kolme kuu jooksul arvates päevast, millal inimene vaidlustatavast toimingust või haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaie lahendatakse kolme kuu jooksul arvates vaide esitamisest vaidluskomisjonile. Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral võib inimene pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul arvates vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise päevast.

Kust saab täiendavat infot?
SKA-s töötavate  juhtumikorraldajate ülesanne on informeerida inimest teenuse saamise võimalustest (sh protsess, vajaminevad dokumendid) ning toetada teda teenust saama suunamise protsessis. Juhtumikorraldajate töö eesmärk on toetada inimest kogu erihoolekandeteenuse kasutamisega seotud asjaajamises. 

Pöörduda võib ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes selgitab, mida peab tegema, et sobivat teenust saada. Sotsiaaltöötaja osutab vajadusel inimesele sotsiaalnõustamise teenust ja/või koostab juhtumiplaani.